ÕppenõukoguTeine projektikohtumine Surjus
Teine projektikohtumine Surjus
Vaata pilte!
Selle kevade Comenius'e projekti "We are in the same team" tähtsündmuseks osutus külaliste vastuvõtt Eestis. Ettevalmistusi sai tehtud hoolega ja 18. mai varahommikul saabusidki 2 õpetajat (Neslihan Emine Karsli, Elif Yildirim) ja 2 õpilast (Ahmet Oguzhan Temizer, Emre Serin) Türgist ning 4 õpetajat (Laia Llorens, Marta Vila, Carla Belmonte, Laia Castellnou) Hispaaniast Katalooniast Surju Põhikooli.
Esimene päev kulus külalistel kohalike olude ja rahvaga tutvumisele. Peale reisimuljete vahetamist kohvilauas vaadati üle koolimaja. Suur tänu Illele, kes meid maitsvate küpsetistega mitmel päeval varustas, ja Piretile, kelle abil laud kaetud ja nõud puhtaks said.
Peale ringkäiku värskevärvilõhnalises lasteaias suunduti õpetaja Ave eestvedamisel Surju küla elu-olu uurima. Täname kõiki, kes külalistele lahkelt oma uksed avasid! Kaasa jooksid ka meie õpilased Vello, Kardo ja Ago, kes agaralt uute sõpradega suhtlesid ning samal ajal sündmuste käiku fotoaparaadi ja videokaameraga jäädvustasid. Muljeid kogunes omajagu ning pealelõunaks olid külalised päris väsinud. Kuid päev ei olnud veel läbi - suunduti Pärnusse, kuhu olid saabunud ka meie Itaalia partnerid 2 õpetajat (Marina Orazi, Concetta Cordisco) ja 4 õpilast (Chiara Trotta, Paola Torlontano, Andrea De Vitis, Emanuele Trulli) ning koos kuulasime laste kevadkontserti Raekoja saalis. Õhtu lõpetas romantiline jalutuskäik Pärnu rannas, teejuhtideks kooli direktor Mait, õppealajuhataja Pille ja õp. Heidi. Tahtsid ju meie kauged sõbrad oma silmaga näha ja varbaga katsuda seda magedat Läänemere vett.
Teisipäeva hommik oli planeeritud töisena. Õpilased osalesid käsitöö ja tööõpetuse tundides, kus nad said õp. Raivo juhendamisel puidust ehtekarpe valmistada ja õp. Margega vildist lepatriinusid ja muudki meisterdada. See oli kaugelt tulnutele väga põnev elamus, sest nad polevat kunagi varem midagi sellist teinud! Õpetajad olid küll kindlasti kõik varem töökoosolekul istunud, aga pääsu polnud, sest järgmise projektiperioodi tegevused tuli läbi arutada. Muuhulgas määrati kindlaks ka järgmine kohtumine oktoobri alguses Itaalias.
Sellesse päeva mahtus tegevusi veelgi, kuna Surju Põhikoolis algas olümpianädal, kus meie partneridki oma riike esindada said. Kell 13:00 kogunes Surju keskusesse kirev seltskond alates indiaanikostüümides eestlastest ja lõpetades oma rahvariideid ja lippu kandvate türklastega. OM kuulutati avatuks direktori ja vallavanema poolt, edasi marsiti ühise rongkäiguna tagasi kooli juurde olümpialippu heiskama. Esimene mäng – maastikumäng – võis alata. Orienteeruda oli põnev ja vaatamata väsimusele olid külalised positiivsed ja elevil.
Energiat jagus veel ka õhtuseks piknikuks õpetajate ja õpilastega Rae järve ääres, kus nautisime metsarahu, järvepeegeldust ning Rutmari marineeritud grillitud kanafileed (mille salajane koostisosa on senini tuvastamata), lisandiks Maaja valmistatud maitsev värske salat. Seigeldi matkarajal, mängiti palli ja puhuti niisama juttu. Itaalia õpilased rabasid oma muljetavaldava eesti keele oskusega.
20. mai algas retkega Tolkuse rabasse, et näidata külalistele taaskord Eestimaa looduse ilu. Ilm oli külmavõitu, aga vihm hoidis end tagasi ja märkisime liivale käbidega ühiselt kõikide partnerite kodusuunad ja kaugused, kasutades kaarti, kompassi ja joonlauda. Surju asukohta aitasid märkida õp. Marge, Elise, Jane, Mari-Liis, Jaanika, Ago, Danel, Kardo ja Aigar. Rabajärve ääres toimus lisaks porgandinärimisele ka lõbus viktoriin, mille võitis Itaalia esindaja Marina. Peale matka põikasime läbi K. Pätsi sünnikohast ja seejärel lubasime oma sõbrad Pärnusse siestat pidama, sest õhtul ootas pidu koolimajas. 
Enne pidu palusime iga riigi partneritel koolistaadioni juurde kokkusaamise mälestuseks pihlaka istutada. Olgugi et tegemist oli külalistele jälle esmakordse kogemusega, said puud kenasti kasvama pandud.
Pidu algas Surju kooli õpilaste poolt esitatud ja õp. Signe lavastatud näidendi ja õp. Marge juhendatud rahvatantsudega. Ei puudunud ka laulud, mida saatis õp. Irina, kes lisaks õpetas koos õp. Riinaga kõigile rahvamänge. Loomulikult kutsusime lavale ka kauged külalised ise, tänu millele oli kõigil kohaletulnuil võimalik nautida itaalia, kataloonia ja türgi rahvalaule ning kaasa elada Emre juhitud türgi tantsule. Kooli juhtkond andis partnerkoolide õpilastele üle medalid Olümpiamängudel osalemise eest, igale koolile mälestuseks neile enim meeldinud pildi fotokonkursilt “Kevade märgid” ning muid kingitusi. Üllatuskülalistena esines Surju valla rahvatantsurühm, kelle etteaste oli tõesti suurepärane ja avaldas külalistele sügavat muljet. Täname südamest rõõmsameelseid jalakeerutajaid!
Peo lõppedes tehti ühiselt pilti, mugiti itaallaste poolt kaasatoodud maiustusi ning kiiremad jõudsid veel korvpalliväljakultki läbi käia! Aitäh kõigile, kes peo edenemisele kaasa aitasid ja ka neile, kes võtsid vaevaks ise kohale tulla!
Neljapäeval külastasime Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal – eesmärgiks tutvustada eestlaste kui talurahva ajalugu ja kultuuri. Külalistega liitusid õpilased Maria, Karin ja Eke ning õp. Heidi. Kuulasime lugusid Jakobsoni elust ning ideedest, piilusime sisse lauta, veskisse ja teistesse hoonetesse, sõitsime lodjaga üle jõe, sõime tõelist eesti toitu ning tundsime rõõmu mänguväljakul hullamisest! Ilm oli jälle meie poolt – esimesed piisad langesid alles siis, kui juba bussis istusime. Suur aitäh bussijuht Vellole, kes terve nädala vältel meid kannatlikult vajalikel marsruutidel sõidutas. Pärnus lehvitasime bussijaamas itaallastele, kes tänusõnad suul Tallinna poole liikuma hakkasid. Need, kes veel siia jäid, said hiljem peale ühist õhtusööki hüvasti jätta, et siis varahommikul koduteed alustada.
Nädal oli igati tegus ja põnev ning loodetavasti jäid kõik osapooled toimunuga rahule. Tänan õp. Pillet, kes mind tundides asendas, õp. Liisi, kes olümpianädala organiseeris ja pilte tegi ja kõiki teisi kolleege, kooli töötajaid ning kohalikke inimesi, kes oma panuse Comeniuse nädala õnnestumisse andsid. Aitäh ka kõigile aktiivsetele suhtlejatele, kes olid valmis oma inglise keele oskusi proovile panema! Loodan väga, et selline eluline kogemus andis innustust võtta keeleõpet edaspidi veelgi tõsisemalt. Jääme ootama toredaid ettevõtmisi ja vahvaid kohtumisi järgmisel õppeaastal!
Comenius partnerid
Meie projektipartnerid:
Koordinaator: TAŞUCU SEKA İÖOKULU (Türgi)
Mersin asub Türgi lõuna rannikul. Taşucu on väike12000 elanikuga linn mere ääres. Põhilisteks elatusallikateks on sidrunite, apelsinide, maasikate ja ploomide kasvatamine ning kalastamine. Linnas on 2 algkooli ja keskkool. TAŞUCU SEKA İÖOKULU on 20 õpetaja ja 450 õpilasega kool. Meie õpilased on innukad sportlased, eriti meeldib neile jalgpall, võrkpall ja male.
Scuola Secondaria Statale di I Grado “Tinozzi-Pascoli" (Itaalia) 
Kool, millel nimeks Tinozzi-Pascoli asub Pescara's Abruzzo provintsis. Kohalikud peavad oma provintsi "Euroopa roheliseks piirkonnaks" ja seal asub kokku 24 kaitseala, sealhulgas 3 rahvusparki - keskkonnakaitse alla on võetud 33% piirkonna territooriumist. Kaitsealadel elutseb Euroopas üliharuldasi loomaliike: näiteks hunt, ilves, saarmas... Kauni loodusega provintsis asub Apenniinide kõrgeim tipp Gran Sasso.
Pescara on 123 000 elanikuga linn Aadria mere kaldal omanimelise jõe suudmes. Meie partnerkool asub kahes eraldiasetsevas koolihoones, üks Torino ja teine Rooma maantee ääres. Koolis on kokku 780 õpilast ja 80 õpetajat.
CEIP dels Pallaresos (Hispaania)
Hiljuti loodud kool asub veel ajutises hoones Els Pallaresos'es. See on 2550 elanikuga asula Kataloonias, Tarragona linna lähistel. Kataloonia omakorda on autonoomne piirkond Hispaania kirdeosas, piirkonna suurimaks linnaks ja keskuseks on Barcelona.
Koolis on eelkooli ja algkooli osa. Eelkoolis õpivad 3-6 aastased lapsed, algkoolis käiakse 6-12 aastani.
2008/2009 õppeaastat alustas kool 81 õpilase ja 12 õpetajaga.
Ülemaailmne laste päev
Ülemaailmne laste päev 
1954. aastal soovitas ÜRO Peaassamblee, et kõik riigid algataksid Ülemaailmse laste päeva. See päev tähistaks ülemaailmset lastevahelist vennaskonda ja tegevust maailma laste heaolu edendamise nimel.
Seda päeva soovitati tähistada kuupäeval, mis iga riik peab kõige sobivamaks. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, tähistatakse 1. juunit lastekaitsepäevana.
20. november aga tähistab päeva, mil Assamblee 1959. aastal võttis vastu “Lapse õiguste deklaratsiooni” ja 1989. aastal “Lapse õiguste konventsiooni”, millega on ühinenud 192 riiki üle maailma. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991.
Comeniuse projekti, “We are in the same team” raames, otsustasime ka Surju Põhikoolis 20. novembril lastevahelist vennaskonda tähistada. Noorematele õpilastele pakkusid tegevust õp. Heidi, õp. Marge ja õp. Piret, kellega vesteldi sõprusest ja selle kuldreeglitest, joonistati õnnelikke lapsi ja valmistati kirkavärvilisi sõbrapaelu. Vanemad õpilased said peale tunde võimaluse uurida, kust see rahvusvaheline laste päev alguse sai. Powerpoint esitluste kaudu saime lähemalt tutvuda meie rahvusvahelise projekti partnerkoolide ja nende õpilastega. Loodame, et käesoleva Comeniuse projekti läbi õnnestub meie kooli lastel rahvusvahelisi sidemeid sõlmida ja palju uusi toredaid sõpru leida. Aitäh kõigile õpetajatele, kes kaasa aitasid ja õpilastele, kes huvi tundsid.
Päeva tutvustamiseks valminud Powerpoint'i ettekande saate endale tutvumiseks alla laadida siit.
Krista Rammo 
Kõige rõõmsama lapse joonistas meile Erkki. Aitähh Sulle! 
Comenius - meie projekt
Läänemeri ja Vahemeri saavad kokku!
2008 toimuvate olümpiamängude ametlik deviis oli “Üks maailm, üks unistus”. Surju Põhikoolis alustati sellel sügisel Comeniuse projektiga “We are in the same team”, mille unistuseks on (sarnaselt olümpiamängudele) inimese harmooniline areng, et soodustada rahumeelse ühiskonna rajamist. Kõlab uhkelt... Nii see ongi! Seostades sporti kultuuri ja kasvatusega, püüdleme läbi antud projekti sellise elulaadi poole, mis rajaneb jõupingutustes leitud rõõmul, heade eeskujude kasvatuslikul väärtusel ja üleüldiste eetiliste põhimõtete austamisel. Tegu on nii sportlike kui ka mõistust teritavate mängudega, mille kaudu saame lisaks
* tutvustada oma kultuuri ning arendada eneseteadvust;
* tutvuda erinevate Euroopa riikide traditsioonide ja keeltega;
* harjutada inglise keele ning IKT oskusi;
* avardada teadlikkust keskkonnakaitsest ja tervislikest eluviisidest jne.
Teemade valdkond on lai... Projektitöö saab suures osas olema veebipõhine (www.weareinthesameteam.com ), aga Comeniuse projekt võimaldab meil kahe õppeaasta vältel õpilasi/õpetajajaid partnerkoolidest vastu võtta ja Surju Põhikooli õpilastel/õpetajatel ka teisi riike külastada. Loodame, et läbi otseste rahvusvaheliste suhete kasvab meie õpilaste eneseusk ja kindlustunne võõrkeeles suhtlemiseks, sallivus erinevate rahvaste ja rasside vastu ning avardub üldine maailmapilt.
Krista Rammo
Surju Põhikooli inglise keele õpetaja
Tundide ajad
2004/05 tööplaan
SEPTEMBER
1.Keskonnaseisundi hindamine.
Biol õpetaja
Loodushuvilised
Õpilased
Majahoidja
2.Klasside teavitamine ühisprojektist
M.Sarapik -biol õp
T. Laos georg õp
OKTOOBER
1.Keskkonnakomisjoni moodustamine
M.Sarapik
2.Osavõtt operatsoonist „Mets puhtaks"
M.Sarapik
metsaülem
3.Videofilmi „Vee tee" näitamine" - 4-6.kl
M.Sarapik
NOVEMBER
1.Keskkonnakomisjoni 1.koosolek
M.Sarapik
(Tööplaani täiendamine ja kinnitamine)
L.Rebane
2.Ülesannete jaotamine klassidele
M.Sarapik,
öko-
komisjoni liikmed
3.Vee tee kooli, vesi koolis, vesi läheb välja
(Alustab uuringuid, hakkab uurimistööd koostama)
5. kl
R. Leppik
K.Maal
M.Sarapik
DETSEMBER
1.Säästa vett ja energiat (kampaania käivitamine koolis)
6.kl,
M.Sarapik
2.Veeteemaliste joonistuste võistlus -1.-3.kl
K.Muru
E.Männik
3.Vesi minu kodus(4.kl.alustab uurimust)
M.Sarapik
JAANUAR
1.Surju Valla veekasutus -7.kl
-probleemid ja edusammud.(Uurimus)
T.Laos
A.Lillemaa
2.Surju Valla veekogude kandmine kaardile.(Uurimus - 9kl.)
T.Laos
A.Lillemaa
VEEBRUAR
1.Veeteemalise videofilmi" Vee tee" näitamine. -7.-9.kl
T.Laos
2.Vestlus Sambias töötanud inimesega - Vesi Aafrikas.
T.Laos
M.Sarapik
3.Ökomisjoni kohtumine Pärnu lahe uurijatega (Võimalusel)
M.Sarapik
MÄRTS
1.Ekskursiooni veepuhastusjaama.
M.Sarapik
2.Vesi meie kehas. (Raadiosaade)
9.kl
M.Sarapik
3.Maakera vesi (Uurimistöö)
8.kl
T.Laos
APRILL
1.Veeteemalite plakatite konkurss; -logokonkurss.-
E.Männik
2.Veeteemaliste luuletuste konkurss
algkl.õpetajad
3.Ökokomisjoni retk meie veekogude
kaunitele kallastele, fotomontaazhi koostamine.
M.Sarapik
K.-A.Viik
MAI
1.Meie koolitee äärte ja kraavide -1.-9.kl puhastamine
R.Leppik
L.Rebane
2.Surju paisu aluse ja järvekalda puhastamine
ökokomisjon
M.Sarapik
3.ÕPILASKONVERENTS "VESI MEIS JA MEIE ÜMBER" - 4.-9.kl
L.Rebane
T.Laos
M.Sarapik jt.
MEEDIAS KOGU TEHTAVA TÖÖ KAJASTAMINE
V.Tominga
K.Maal
kõik komisjoni kuuluvad õpilased.
