NB! Alljärgnev tekst ja näidisülesanded pärinevad eelmise aastatuhande lõpust ega ole tänapäeval enam kuidagi aktuaalsed ega kasutatavad, kuid on siiski säilitatud austusest ajaloo vastu. Niisiis: kuskohast me tuleme ja kuidas mõtlesime aastal 1999?

 Kindlasti on enamus koole puutunud kokku raskustega tunnijaotusplaani   koostamisel - ainete programmid on suured, nende läbimiseks vajalike tundide   arv liiga väike jne. Tulemus: kannatavad eelkõige fakultatiivained,   mida eriti põhikooli astmes on võimalik niigi vähe valida.   Kui muidu olekski võimalik mõni tund fakultatiivaineid võtta,   on õpilaste nädalakoormus juba maksimumini viidud ja igasuguste   riiklikus õppekavas mittekohustuslike ainetega tegelemine ei tule kõne   allagi. Kuigi vähemalt informaatikas on olukord viimastel aastatel oluliselt   paranenud, jääb õpilaste arvutiklassis viibitud tundide arv   ikkagi tihti napiks: õpilane võib küll teada piisavalt,   kuid pole arvuti sisendseadmete käsitsemises eriti vilunud ja kulutab pahatihti klaviatuurilt mingi tähe otsimiseks lubamatult palju aega. Enamuse õpilaste puhul ei toimi ka kohustus enda vabast ajast klaviatuuri   käsitsemine teatud tasemini arendada - nii tüütu tegevus ju!
 

 Üks võimalikke variante neist probleemidest vabanemiseks   on kasutada arvuteid palju ainetundides. Kasutada nii, et õpilased   omandaksid vilumusi arvuti sisendseadmete käsitsemisel, õpiksid   üht-teist informaatikast või konkreetsete programmide vallast ja   ühtlasi tegeleksid oma ainetunni teemaga. Nendest eesmärkidest   lähtudes valisime selliseks siduvaks distsipliiniks eesti keele. 
 

 Esmapilgul võib võib selline variant tunduda kuidagi kunstlik   ja lausa imelik - loogilisem oleks ehk võõrkeel, matemaatika või   mõni muu reaalaine, kuid juba lühike analüüs toob välja   terve hulga plusse just emakeele kasuks.
 
 

    *   Ei nõua erilisi arvutikasutusoskusi
    *   Ei eelda võõrkeelte tundmist
    *   Emakeeles võimalik arvuti kasutamine kogu õppeaasta vältel
    *   Saab panna suurt rõhku sisendseadmete kasutamisele
      

 

 Tunde võib läbi viia nii emakeeleõpetaja koostöös   arvutiõpetajaga kui ka arvutiõpetaja koostöös emakeeleõpetajaga.   Tulemusliku töö eeldusteks on:
 

    *   Emakeeleõpetaja mõningane arvutioskus või
    *   Õpetajate omavaheline väga tihe koostöö
      

 

Üldiselt võib jagada arvuti abil õpetatavad emakeele teemad   laias laastus kaheks:
 

   1.   Õigekiri
   2.   Lauseehitus
      

 Loomulikult oleks võimalik käsitleda rohkem teemasid, kuid antud juhul oli eesmärgiks seatud anda oskusi ja vilumusi ka arvuti kasutamises. Järgnevalt mõned näited:

Sulghäälikud
Alused
Pöördsõnad
Verbid
Tegusõnad
Tegusõnad
Tegevus, tegevuse osaline ja asjaolu
Nimetav, omastav ja osastav
Liht- ja liitõnad