ÕppenõukoguI PROJEKTIKOHTUMINE TÜRGIS
Jaanuarikuus, täpsemalt 20.-25 jaanuarini, külastasid kaks Surju Põhikooli õpetajat Türgi, Karamani linnas asuvat Makbule Orman Keskkooli.
Türgi, üks maailma tsiviliastsiooni hälle, on rikas oma ajalooliste vaatamisväärsuste poolest, mille tõendiks on Istanbul, muistne Konstantinoopol; Trooja linn ja Põhja Mesopotaamia; muistsed varemelinnad Ephesos, Hiesapolis ja Aphrodisias, sisemaal Anatoolias ainulaadsed koobaslinnad ja –kirikud, idas Vani järv, armeenia kirikud, Ararati mägi, kuhu Noa laev jäänud pärast ülemaailmset uputust pidama; Mevlana muuseum, palverändurite sihtkoht koos müstilise Mevlevi dervi`site haudadega ning Selimi mo`see, Konya kuulsaim huviväärsus. Loetelu võiks jätkata….
Konya, mida õnnestus eestlastel külastada, on suurim lähedal asuv maakonnakeskus Karamani linnale. Selles iidses linnas elab umbes 1 000000 elanikku , asub kesk –Anatoolia steppe, on tuntud oma vagade asukate ning tugeva islamimeelsuse poolest kogu Türgis. Linn on asustatud juba hetiidide ajast peale, kuid roomlaste ja bütsantslaste ajajärgul tunti linna Iconiumi nime all. Õitsengu saavutas linn 12 sajandil seldzùki Rumi sultanaadi pealinnana. Linn on seotud tihedalt Celaleddin Rumi Mevlana elu ja tööga, kes 13.saj rajas Mevlevi dervisite sekti, keda tuntakse keerlevate dervišitena. Mevlana uskus, et tants ja muusika on võimas vahend, millega tekitada universaalse armastuse ekstaasi, pakkudes inimesele võimalust pääseda argielu ängist ja piinast. Mevlana suurim teos, Mesnevi koosneb 25 000 luuletusest, mida Mevlevi ordu loosides loeti. Kui kellelgi Comenius – projekti partneritest võis olla mingi äng, siis meile avanes samuti võimalus sellest vabaneda, praktiseerides kõhutantsu ning teisi Türgi rahvuslikke tantse õpetajate koosviibimisel Karamani politseimajas. Õhtu juhatasid sisse Karamani õpetajate laulukoor, kes esines ilma vaheajata järjest enam kui pool tundi.
Muuseumis on algse dervisite loozi laiendus. Siin näeb Rumi hauda, tseremooniate saali, suurmehe mälestusesemete ning käsikirjade väljapanekut. On rõdugaleriid muusikutele ja pealtvaatajatele. Dervisite elu kujutavad elusuurused mannekeenid.
Meil õnnestus käia kohal ka Konyast 60 km lõunas, kohas nimega Catalhöyük, kus asub üks maailma varasemaid linlikke asulaid, mis on dateeritav 7000 a eKr. Arvatakse, et siin elas umbes 10000 inimest, kes elasid ruudukujulistes majades, kuhu siseneti lamedakujuliste katuste kaudu. Välja on pandud suurimad leiud ning elamutes ja pühamutes on virtuaalsed väljapanekud. (Originaalid Konya ning Ankara muuseumides).
Kohtumisele Karamanis eelnes rohkem kui ühe aastane internetipõhine suhtlemine. Rõõm oli väga suur, kui kokkusaamine lõpuks ka aset leidis. Esimesel päeval võttiski Makbule Ormani Keskkooli pere Karamanis meid vastu oma koolis. Vastuvõtt algas kohtumisega kooli administratsiooni ning õpetajatega direktori kabinetis, kus paljud osapooled kohtusid esmakordselt näost-näkku. Vahetati kingitusi ning meeneid. Seejärel suunduti kooli õue avatseremooniale, kus kõik osavõtjad koordinaatorid esinesid tervituskõnedega kogu kooliperele. Ilmaga vedas meil kogu reisi jooksul – taevas oli sini-sinine ilma ühegi pilveta esimestel päevadel ning päike paitas soojalt. Seejärel suunduti tutvuma nn vennasklassiruumide ning nende õpilaste ja õpetajatega. Eestis klassis oli rohkelt väljapanekuid eesti vaatamisväärsuste kohta. Eriti südantsoojendavad olid eestikeelsed sõnad ja laused. Pärastlõunal kohtuti partnerriikide õpetajatega ning koordinaatoritega koosolekul, kus vesteldi tehtust ning lepiti kokku edasised sammud seoses meie projektiga.
Järgnevate päevade töögraafik oli tihe: üheskoos käisime metsa istutamas, toimus arvukalt kohtumisi nii Karamani linnavalitsejatega ja haridusosakonna juhatajaga, tutvuti Karamani linna ja maakonna vaatamisväärsustega.
Karaman ja selle ümbrus on olnud tähtis asustus juba umbes 10 000 a oma soodsa kliima, taimkatte ning geograafilise asendi tõttu. Väljakaevamised tõestavad, et jälgi inimasustusest on varajasest ja hilisemast kiviajast, pronksiajast. Hetiitide perioodist on teada, et sel ajal oli Karaman sõjaliselt ja kaubanduslikult võimsa Arzava riigi koosseisus. Hetiitide perioodist annavad tõendeid hieroglüüfid Karadagi mäelt, samuti Malahaci ning Kizilagi mägedelt. Hetiidi keelt peetakse indo-euroopa vanimaks keeleks ning seda keelt suudeti dešifreerida alles 1915 a. 7.saj eKr vallutati linn früüglaste poolt ning 6.saj eKr lüüdlaste poolt ning 6. saj lõpuks eKr valitseti linna juba pärslaste poolt. Klassikalisel perioodil tunti linna Laranda nime all, mille a 322eKr Aleksander Suur rüüstas ning vallutas. Perdikkas ja Philippos hävitasid linna hellenistlikul perioodil, hiljem oli linn aga Antigoni ning Selerkose valitsemise all. Anatoolia Hellenistliku ülemvõimu mõjusfääris püsis linn kuni 1 saj eKr. Rooma perioodil oli linn kohaliku Derbe kuningriigi haldusalas ja peale Galaatia Kuninga Amyntose võitu sai linn Galatia osaks.
Derbet külastasid Jeesuse apostlid Paulus ja Barnabas, mistõttu Derbet peetakse kogu kristliku maailma pühaks paigaks. Kristlikul ajajärgul oli Laranda üks tähtsamaid linnu.
Teel Taskalesse asuvad Manazani kivikoopad (majad), mis on ehitatud kaljudesse käsitsi ning mis oli elupaigaks siinsetele asukatele Bütsantsi perioodil. Manazani koobaste külastamine jättis hinge kustutamatu mälestuse – seda võiks iga inimene kogeda. Taskales endas on koobastel (majadel) luugid ees ning neid kasutakse tänapäeval viljahoidlatena. Ühes sellises „majas“ asub ka mošee, millesse samuti siseneda lubati. Põrandaid katavad kõikjal vaibad ning sisenedes tuleb välisjalanõud ukse taha jätta.
8. ja 9.saj okupeeriti Larandat mitu korda araablaste poolt, kuid Laranda jäi siiski bütsantsi koosseisu kuni seldžuki perioodini. Peale seda, kui seldžuki türklased vallutasid Anatoolia, sai Larandast islamiusuliste Danismanide riigi osa.
Aastal 1165, Kilic Arslan II valitsusajal, liideti aga linn seldžukkide Rumi sultanaadi osaks. Aastal 1243. purustasid mongolite väed seldžukkide väed ning kuni aastani 1308 olid seldžuki sultanid mongolite vasallideks. Kui aga turkmeeni mässulised hakkasid rajama Beylik-riike, hakkas mongolite võim kõikuma. Ja aastal 1256 türkmeenist Kerimuddini eestvedamisel deklareeritigi Karamaniitide iseseisvut. ajal saatis edu osmanite nime all tuntud dünastiat, kellega Karamaniitidel kestsid sõjad u 150 aastat.1467.a saigi Karamaniitide võim otsa ning nad läksid Ottomanide impeeriumi koosseisu. Otomanide riik tõusis seniiti tänu sultan Süleyman Toredale, kui impeerium ulatus Lõuna Ungari rajamaadest kuni Jeemenini ning Krimmist Marokoni. Larendest sai Konya provintsiga liidetud maakonnakeskus. Kuid impeeriumi toredusest oli aastaks 1918 järgi jäänud ainult südamaa Anatoolia, järgneval 1919 aastal Mustafa Kemali eestvedamisel, keda tuntakse Atatürgina, sündis praegune Türgi Vabariik.
Türklased, põlvnedes Kesk-Aasia rändhõimudest, on uhked oma kaasaegse riigi üle, mille Atatürk rajas osmanite impeeriumi rusudele. Vana ja uus kõrvuti haaramas Türki saabujat oma kärarikkuse ja saginaga, uhkete moodsate bussidega, mida ei kohta just kõikjal euroopa liidu riikides, kuid mõnede sõidutundide kaugusel maarahvas karjatamas lambakarju – selline ongi sõbralik, külalislahke ja mitmepalgeline Türgi, kus elab 71 miljonit elanikku, kellest enamik järgib islami sunniitlikku suunda, veerand neist aga on Melevi või teiste usulahkude liikmed. Mõistagi ei anna ühe Türgi piirkonnaga tutvumine ülevaadet kogu 814 578 ruutkilomeetrisuurusest Türgist, mis asub Musta mere ning Vahemere vahel, mida uhub Egeuse meri edelast ning naabriteks on Kreeka ja Bulgaaria Euroopas ning Gruusia, Armeenia, Iraan, Iraak, Süüria ja Nahhitsevan idas ja kagus.