Kevad 2019 tõi häid uudiseid rahvusvahelise koostöö vallast.SA Archimedesandis teada, et kool on saanud rahalise toetuse 15 870 eurot Erasmus+ õpirändeprojektile “21. sajandi kool”, mille käigus saavad kuus Surju õpetajat osaleda 2019/2020 õppeaastal kursustel Maltal, Itaalias, Kreekas ja Horvaatias.

Projekti eesmärk on tõhustada uuenenud õpikäsituse elluviimist Surju koolis, kuna kooli üks eesmärk on toetada õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut. Kool peab väga oluliseks pakkuda kaasaegset, 21. sajandi nõuetele vastavat haridust, kus põhirõhk on loovuse, kriitilise mõtlemise ja infoanalüüsioskuste arendamisel. Kuna Surju kool on väga õppijakeskne ja saab pakkuda individuaalset lähenemist igale õppurile, on oluline, et õpetajad oleksid kursis uuemate arengutega haridusmaastikul. Õpirände projekti kaudu tõuseb õpetajate teadlikkus erinevatest Euroopa riikides praktiseeritavatest innovaatilistest meetoditest, mis aitab rikastada Surju koolis pakutavat õpikeskkonda. Oluline on väga heal tasemel võõrkeeleõpe ja digiõpetus, et õpilased saaksid konkurentsivõimelise hariduse ka väikesest koolist.

Projekt kestuseks planeeriti 14 kuud, augustist 2019 kuni septembrini 2020., kuid viiruse tõttu pikendati projekti 2022 aasta juulini.

Algklasside inglise keele õpetajal oli võimalus parendada oma inglise keele oskuse taset ja inglise keele õpetamise metoodikat täiendkoolitusel Maltal koolis nimega Gateway School of English. Tänu koolitusele, ööbimisele peres ja tihedale suhtlemisele kursusekaaslastega Argentiinast, Prantsusmaalt, Hiinast, Venemaalt jm, suurenes sõnavara ja paranes suhtlemisoskus.

Malta on tihedalt asustatud saareriik Sitsiilia lähistel Vahemeres, kus elatakse põhiliselt kahel saarel. Kui võrrelda saari Eestiga, siis üks neist on pindalalt veidi suurem Muhust ja teine veidi väiksem Vormsist. Neile kahele saarele aga mahub elama pool miljonit inimest.

Huvitav oli kogeda kakskeelsust Maltal. Tundub, et enamus elanikkonnast räägib seal võrdselt nii inglise kui malta keelt ja seetõttu on inglise keele oskajal seal väga lihtne ringi liikuda. Lisaks on Malta elanikud väga lahked ja abivalmid turistide suhtes ning ringiliikumine saartel tundus väga turvaline. Kahel koolikülastusel käis valdav osa õppimisest inglise keeles, sekka oli kuulda veidi ka malta keelt. Mõnikord võib inglise keele kasutamise põhjuseks koolis olla see, et koolis on lapsi, kelle juured on mujal ning nad ei saa malta keelest aru. Samas on Maltal palju peresid, kus õpetatakse lapsele esimese keelena kohe selgeks inglise keel, et lapsel oleks tulevikus lihtsam globaliseeruvas maailmas hakkama saada.

Maltal esimest kooli külastades tundus algul, et koolis on spordipäev. Kui ka järgmise kooli lapsed olid koolis ühesugustes dressides, siis selgus, et Malta koolides on alates sellest õppeaastast lubatud dress koolivormina. Igal koolil on oma värvi dress. Hakkas silma, et Malta koolides sooja koolilõunat ei pakuta. Kõigil õpilastel on kaasas oma võileivakarp.

Põnev oli kuulda, kuidas Euroopa koolides nutivahendeid lubatakse kasutada. Meil Eestis on nutiseadmete kasutamine õppetöös igapäevane. Malta koolides aga ei olnud näha lapsi telefonidega ringi liikumas, need ei ole lubatud. Kui on vaja telefon kooli kaasa võtta, siis tuleb jätta see valvelauda. Prantsusmaa kolleegid rääkisid aga, et neil on telefonid koolis lubatud alles alates 15. eluaastast. Näiteks kursusel osalev prantsuse õpetaja mainis, et tema ostis oma pojale esimese telefoni alles siis, kui poeg sai 15-aastaseks.

Õpirändel sõlmiti eTwinningu projekti kokkulepe Surju ja Prantsusmaa õpetaja vahel ning kaalutakse koostöövõimalusi Surju ja Malta õpilaste ja õpetajate vahel.

Õpetaja Ave

 Tänu Erasmus+ programmile oli oktoobris 2019 Surju kooli algklassi ning inglise keele õpetajal võimalus osaleda koos koolitusel Itaalias. Kaunis Bologna linnas tegeleti õuesõppe meetodite omandamise ning praktiseerimisega. Koolitusel osales 26 õpetajat erinevatest riikidest (Eestist, Lätist, Soomest, Poolast, Norrast, Kreekast, Rumeeniast, Slovakkiast, Bulgaariast). Koolitus andis hea võimaluse omandada erinevaid õuesõppe metoodikaid, neid koheselt kohapeal läbi mängida ning jagada ka teiste riikide õpetajatega omavahel häid mõtteid ja praktikaid. Õpetajatel oli võimalus parendada oma inglise keele oskuse taset läbi otsese suhtluse. Koos teiste õpetajatega arutleti ka erinevaid võimalusi oma koolides koolitusel õpitava läbiviimiseks. Kuna konkreetsel koolitusel osales palju erinevast rahvusest õpetajaid, tekkis ka mitmeid erinevaid diskussioone, sest geograafiliselt on erinevate riikide õuesõppe võimalused erinevad.

Õuesõppe tegevused toimusid enamasti koolituskoha aias, Bolonga kesklinna tänavatel ning ka matkates kaunis mägises looduses. Koolituse läbiviimisel kasutati nii kaasaegseid nutivahendeid kui ka looduse poolt pakutavat (kivid, puulehed, oksad, metsarajad jne). Loomulikult tutvuti ka kohaliku elu ja kultuuriga, maitseti kohalikku toitu ning külastati ka Firenze linna, kus tutvuti Itaalia ajaloo ning tuntud vaatamisväärsustega.

Antud koolitus oli põnev ja mitmekülgne, andis juurde mõtteid ja ideid õuesõppe läbiviimisel ning pani enam väärtustama meie riigi eripärasid õuesõppe läbiviimisel.

Õp. Kersti ja Veronika

Ajalooõpetaja osales Kreekas Kalamatas nädalapikkusel koolitusel “Muuseumirännakud: kohaliku
ajaloo lõimimine ainetundidesse”.
Koolitusel tutvustati erinevaid interaktiivseid ja mitte nii interaktiivseid võimalusi, kuidas õpilastele
muuseumides ja õues kodukoha ajalugu tutvustada. Koolituse raames külastati erinevaid muuseume
ja arheoloogilisi leiukohti, mida rikkaliku ajalooga Kreekas on väga palju.
Areadne Lifelong Learning Centre on kavandanud oma koolituskalendri nii, et erinevad kursused
toimuvad ühel ajal. Seega oli täiendkoolitusel korraga pea 50 õpetajat ja mõned tegevused olid ka
ühised. Võimalus tutvuda, juttu ajada ja edaspidist koostööd planeerida oli õpetajatega Kreekast,
Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist, Islandilt, Tšehhist, Slovakkiast, Soomest, Iirmaalt, Lätist ja
Bulgaariast. Arutleti nii töötingimuste kui palkade, peale selle ka üldisemate kulude ja elu-olu üle
erinevates riikides.
Tore oli kohtuda ka inglise keele õpetaja Anni Toomiga Eesti kõige suuremast koolist, Keila
Gümnaasiumist, kus õpib hetkel üle 1300 õpilase. Ka nii väikeses riigis, nagu seda on Eesti, leiab
vastavalt kooli suurusele erinevusi töökorralduses.
Oli hea meel külastada ka üht üldhariduskooli, täpsemalt Maria Callase nimelist muusikakooli, kuhu
võetakse õpilasi meie mõistes 5. klassi. Hommikusel ajal toimuvad üldainete tunnid ja pärastlõunal
õpitakse solfedžot ja pillimängu.

Õpetaja Liis

 Erasmus+ „21. sajandi kool” õpirändeprojekti viimane koolitus toimus Maltal juunis 2022. Kursus „Learning, Fun & Games – Methodology for Primary School” oli mõeldud klassiõpetajatele, kes õpetavad inglise keelt. Koolitusel osales veel õpetajaid Itaaliast, Tšehhi Vabariigist, Slovakkiast ja Hispaaniast. Osalejad olid kogemustega pedagoogid, kes soovisid värskendada oma teadmisi inglise keele õpetamise metoodikast. Koolituse pakkuja oli eti ehk Executive Training Institute Malta. Kursus oli hästi organiseeritud ning kaasaegsel tasemel. Koolituse sisu sobis hästi antud Erasmus+ projekti teemaga, sest keskenduti just 21. sajandi haridusele. Võrreldi õpetamist eile, täna, homme. Nädalase koolituse jooksul saadi ülevaade väga paljudest valdkondadest: õppimine 21. sajandil, erinevad õpistiilid, tehniliste vahendite kasutamine, võtted lugemise ja kirjutamise õpetamiseks, visuaalsed ja auditiivsed abivahendid, arvutuspulkade kasutamine keeletunnis jne. Arutleti, et on väga oluline, et õpetaja arvestaks õpetamisel erinevate õpistiilidega ning kasutaks tunnis vastavalt erinevaid meetodeid. Üks õpilane õpib näiteks paremini nägemismeele kaudu, teisel on vaja uut materjali kuulata ja läbi rääkida, kolmas aga õpib „lihasmälu” kaudu ainult õpitavat praktiliselt läbi tehes. Õpetaja peab olema nutikas ja tunde ette valmistades õppeprotsessi erinevaid tahke arvestama.

Kuna koolituse ajal oli majutus Malta kodus, siis sai õhtusel ajal pererahvaga suheldes tutvuda Malta tavaelu ja kultuuriga lähemalt ning leida sarnasusi ja erinevusi Eesti eluga. Juunikuus, kui Eesti lapsed olid juba suvepuhkusel, pidid näiteks Malta õpilased veel kõvasti pingutama ja eksamiteks õppima. Malta lastel algavad eksamid juba 8aastaselt ja need on enamus ainetes. Eestlasena oli eksamiteks õppimist raske ette kujutada, sest väljas oli 32 kraadi sooja, mis pingsat mõttetegevust eriti ei soosinud. Erinev on seegi, et Malta lapsed lähevad suvevaheajale hiljem ja ka nende kooliaasta algab hiljem, septembri lõpus.

Milline on haridus 21. sajandil? Milliseid oskusi me vajame?

Varasemalt oli õpetamine suures osas õpetajakeskne, põhilisteks vahenditeks paber ja pliiats, siis tänapäeval on hariduses märksõnadeks õpilasekesksus, globaalsus, multikultuursus.

Tulevikus on sellised oskused nagu kriitiline mõtlemine, suhtlemine, koostöö ja loovus õpilaste jaoks hädavajalikud, et tulla toime eesseisvate väljakutsete ja võimalustega.

21. sajandi hariduse väljakutseid tutvustab järgmine video:

https://www.youtube.com/watch?v=Ax5cNlutAys&t=56s

Õpetaja Ave

2021 aasta aprillikuu koolivaheajal toimus Erasmus+ poolt rahastatud koolitus  “Developing 21st century skills in the classroom: CRITICAL THINKING” Horvaatias. Esialgu oli projekti kaudu planeeritud Horvaatias koolitus “The 4 Cs: Creativity, Critical Thinking”, aga keerulisest ajast tingituna esialgselt valitud koolitust ei toimunud.  

Õppereis oli omajagu eriline, sest reisisime ajal, mil kehtisid mitmed piirangud ja kinni olid nii meelelahutusasutused kui ka toidukohad ja osalejad polnud teadlikud, kui kergeks või raskeks Horvaatias reisimine ja õppimine kujuneb.

Koolitusel osalesid õpetajad Eestist ja Poolast, teised osalejad ühinesid koolitusega veebis. Koolitus algas osalejate enesetutvustuse ja osalevate koolide kohta info jagamisega. Nagu Zoomi koosolekutele iseloomulik on, siis ka selline hübriidkohtumine ei möödunud viperusteta. 

Kuna mitmed osalejad olid oma osaluse kas tühistanud või tegid kursust kaasa distantsilt läbi Zoomi, siis esialgselt planeeritud ajakava korraldati veidi ümber ja erinevate koolituste materjalid ühildati ja kõik osalejad said midagi üksteise koolitustest kuulda, näha ja katsetada. Samuti saime näha, kuidas koolitajad lahendavad hübriidõppe küsimuse, mida nii mitmedki meist olid saanud juba sel õppeaastal oma klassiruumis kogeda.

Koolituseks oli kriitiline mõtlemine, kus räägiti kuidas õpetada õpilasi muutuma analüütiliseks ja harjutama oskust teavet hoolikalt uurida, andmeid tõlgendada ja tõendeid kahtluse alla seada.  Osalejate vahel toimusid arutelud, analüüsitu juhtumeid, töötati rühmades meeskonnana ja jagati näiteid. Osalejad said teada, kuidas kaasata oma õpilasi interaktiivsete tegevuste kaudu, kasutades innovatsiooni ja aktiivõpet ning luues õpilasekeskset klassiruumi. Toodi välja Bloomi taksonoomia kuus peamist kategooriat: teadmised, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees ja hindamine. Õpetajatele anti teadmisi, kuidas olemasolevaid teadmisi, fakte, tehnikaid ja reegleid  rakendades probleeme uutes olukordades lahendada ja juurde anti abistavaid küsimusi.  Õpetajatega jagati kaasahaaravaid lõbusaid tegevusi, millega arendage laste mõtlemisoskusi (https://drive.google.com/file/d/1_O3Q2ZmB6B-dviE3Nrbhrp_u4TSbZI_t/view?usp=sharing ,https://drive.google.com/file/d/12p3yFiqd4HQG3iBrLlJ9hMcaai1iPmJb/view?usp=sharing ).
 

Kursuse ajal  sai täiendada oma suhtlemise, kriitilise mõtlemise ning inglise keele oskust,  teha koostööd ja vahetada kogemusi, arendada ja süvendada oma erialaseid ja üldpädevusi, õpiti kasutama  nii uuenduslikke õppevahendeid ja tehnikaid, mis õpetasid  klassiruumi juhtimist  ja kuidas  suurendada oma õpilaste õpimotivatsiooni. 

Antud koolituse suur lisaväärtus oli õppida  teiste riikide õpetajate kogemustest ja kasutada saadud teadmisi ning õppematerjale oma koolis.

Õpetaja Signe