Teine projektikohtumine Surjus
Vaata pilte!
Selle kevade Comenius'e projekti "We are in the same team" tähtsündmuseks osutus külaliste vastuvõtt Eestis. Ettevalmistusi sai tehtud hoolega ja 18. mai varahommikul saabusidki 2 õpetajat (Neslihan Emine Karsli, Elif Yildirim) ja 2 õpilast (Ahmet Oguzhan Temizer, Emre Serin) Türgist ning 4 õpetajat (Laia Llorens, Marta Vila, Carla Belmonte, Laia Castellnou) Hispaaniast Katalooniast Surju Põhikooli.
Esimene päev kulus külalistel kohalike olude ja rahvaga tutvumisele. Peale reisimuljete vahetamist kohvilauas vaadati üle koolimaja. Suur tänu Illele, kes meid maitsvate küpsetistega mitmel päeval varustas, ja Piretile, kelle abil laud kaetud ja nõud puhtaks said.
Peale ringkäiku värskevärvilõhnalises lasteaias suunduti õpetaja Ave eestvedamisel Surju küla elu-olu uurima. Täname kõiki, kes külalistele lahkelt oma uksed avasid! Kaasa jooksid ka meie õpilased Vello, Kardo ja Ago, kes agaralt uute sõpradega suhtlesid ning samal ajal sündmuste käiku fotoaparaadi ja videokaameraga jäädvustasid. Muljeid kogunes omajagu ning pealelõunaks olid külalised päris väsinud. Kuid päev ei olnud veel läbi - suunduti Pärnusse, kuhu olid saabunud ka meie Itaalia partnerid 2 õpetajat (Marina Orazi, Concetta Cordisco) ja 4 õpilast (Chiara Trotta, Paola Torlontano, Andrea De Vitis, Emanuele Trulli) ning koos kuulasime laste kevadkontserti Raekoja saalis. Õhtu lõpetas romantiline jalutuskäik Pärnu rannas, teejuhtideks kooli direktor Mait, õppealajuhataja Pille ja õp. Heidi. Tahtsid ju meie kauged sõbrad oma silmaga näha ja varbaga katsuda seda magedat Läänemere vett.
Teisipäeva hommik oli planeeritud töisena. Õpilased osalesid käsitöö ja tööõpetuse tundides, kus nad said õp. Raivo juhendamisel puidust ehtekarpe valmistada ja õp. Margega vildist lepatriinusid ja muudki meisterdada. See oli kaugelt tulnutele väga põnev elamus, sest nad polevat kunagi varem midagi sellist teinud! Õpetajad olid küll kindlasti kõik varem töökoosolekul istunud, aga pääsu polnud, sest järgmise projektiperioodi tegevused tuli läbi arutada. Muuhulgas määrati kindlaks ka järgmine kohtumine oktoobri alguses Itaalias.
Sellesse päeva mahtus tegevusi veelgi, kuna Surju Põhikoolis algas olümpianädal, kus meie partneridki oma riike esindada said. Kell 13:00 kogunes Surju keskusesse kirev seltskond alates indiaanikostüümides eestlastest ja lõpetades oma rahvariideid ja lippu kandvate türklastega. OM kuulutati avatuks direktori ja vallavanema poolt, edasi marsiti ühise rongkäiguna tagasi kooli juurde olümpialippu heiskama. Esimene mäng – maastikumäng – võis alata. Orienteeruda oli põnev ja vaatamata väsimusele olid külalised positiivsed ja elevil.
Energiat jagus veel ka õhtuseks piknikuks õpetajate ja õpilastega Rae järve ääres, kus nautisime metsarahu, järvepeegeldust ning Rutmari marineeritud grillitud kanafileed (mille salajane koostisosa on senini tuvastamata), lisandiks Maaja valmistatud maitsev värske salat. Seigeldi matkarajal, mängiti palli ja puhuti niisama juttu. Itaalia õpilased rabasid oma muljetavaldava eesti keele oskusega.
20. mai algas retkega Tolkuse rabasse, et näidata külalistele taaskord Eestimaa looduse ilu. Ilm oli külmavõitu, aga vihm hoidis end tagasi ja märkisime liivale käbidega ühiselt kõikide partnerite kodusuunad ja kaugused, kasutades kaarti, kompassi ja joonlauda. Surju asukohta aitasid märkida õp. Marge, Elise, Jane, Mari-Liis, Jaanika, Ago, Danel, Kardo ja Aigar. Rabajärve ääres toimus lisaks porgandinärimisele ka lõbus viktoriin, mille võitis Itaalia esindaja Marina. Peale matka põikasime läbi K. Pätsi sünnikohast ja seejärel lubasime oma sõbrad Pärnusse siestat pidama, sest õhtul ootas pidu koolimajas.
Enne pidu palusime iga riigi partneritel koolistaadioni juurde kokkusaamise mälestuseks pihlaka istutada. Olgugi et tegemist oli külalistele jälle esmakordse kogemusega, said puud kenasti kasvama pandud.
Pidu algas Surju kooli õpilaste poolt esitatud ja õp. Signe lavastatud näidendi ja õp. Marge juhendatud rahvatantsudega. Ei puudunud ka laulud, mida saatis õp. Irina, kes lisaks õpetas koos õp. Riinaga kõigile rahvamänge. Loomulikult kutsusime lavale ka kauged külalised ise, tänu millele oli kõigil kohaletulnuil võimalik nautida itaalia, kataloonia ja türgi rahvalaule ning kaasa elada Emre juhitud türgi tantsule. Kooli juhtkond andis partnerkoolide õpilastele üle medalid Olümpiamängudel osalemise eest, igale koolile mälestuseks neile enim meeldinud pildi fotokonkursilt “Kevade märgid” ning muid kingitusi. Üllatuskülalistena esines Surju valla rahvatantsurühm, kelle etteaste oli tõesti suurepärane ja avaldas külalistele sügavat muljet. Täname südamest rõõmsameelseid jalakeerutajaid!
Peo lõppedes tehti ühiselt pilti, mugiti itaallaste poolt kaasatoodud maiustusi ning kiiremad jõudsid veel korvpalliväljakultki läbi käia! Aitäh kõigile, kes peo edenemisele kaasa aitasid ja ka neile, kes võtsid vaevaks ise kohale tulla!
Neljapäeval külastasime Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal – eesmärgiks tutvustada eestlaste kui talurahva ajalugu ja kultuuri. Külalistega liitusid õpilased Maria, Karin ja Eke ning õp. Heidi. Kuulasime lugusid Jakobsoni elust ning ideedest, piilusime sisse lauta, veskisse ja teistesse hoonetesse, sõitsime lodjaga üle jõe, sõime tõelist eesti toitu ning tundsime rõõmu mänguväljakul hullamisest! Ilm oli jälle meie poolt – esimesed piisad langesid alles siis, kui juba bussis istusime. Suur aitäh bussijuht Vellole, kes terve nädala vältel meid kannatlikult vajalikel marsruutidel sõidutas. Pärnus lehvitasime bussijaamas itaallastele, kes tänusõnad suul Tallinna poole liikuma hakkasid. Need, kes veel siia jäid, said hiljem peale ühist õhtusööki hüvasti jätta, et siis varahommikul koduteed alustada.
Nädal oli igati tegus ja põnev ning loodetavasti jäid kõik osapooled toimunuga rahule. Tänan õp. Pillet, kes mind tundides asendas, õp. Liisi, kes olümpianädala organiseeris ja pilte tegi ja kõiki teisi kolleege, kooli töötajaid ning kohalikke inimesi, kes oma panuse Comeniuse nädala õnnestumisse andsid. Aitäh ka kõigile aktiivsetele suhtlejatele, kes olid valmis oma inglise keele oskusi proovile panema! Loodan väga, et selline eluline kogemus andis innustust võtta keeleõpet edaspidi veelgi tõsisemalt. Jääme ootama toredaid ettevõtmisi ja vahvaid kohtumisi järgmisel õppeaastal!