SURJU PÕHIKOOL

Kooli õppenõukogu tegevuste kava 2019/2020 õppeaastaks

Kinnitatud Surju Põhikooli õppenõukogu otsusega nr 1-5/1; 30.08.2019

Õppenõukogu ülesandeks on õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe-ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

November

1. Õppe- ja kasvatustöö I trimestril.

2. Tugisüsteemide määramine (Surju Põhikooli õppekava p 7.6 (5)).

3. Arvamuse andmine õpilasega läbiviidava arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ HTM määrus nr 44 23.08.2010 § 2 lg 8).

Jaanuar

1. II poolaasta ürituste plaani kinnitamine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 lg 2).

2. Surju Põhikooli arengukava 2016-2020 läbi vaatamine (Surju Vallavolikogu määrus 17.11.2016 nr 30; Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 67; Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord § 2 lg 1).

3. 8. klassi üleminekueksami kinnitamine (Surju Põhikooli õppekava p 6.1 (7)).

4. Kooli põhimääruse muudatuste läbiarutamine ja arvamuse andmine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 lg 3).

Märts

1. Õppe- ja kasvatustöö II trimestril.

2. Tugisüsteemide määramine (Surju Põhikooli õppekava p 7.6 (5)).

Juuni

1. Õpilase järgmisesse klassi üleviimine, täiendavale tööle jätmine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 lg 1).

2. Õpilase tunnustamine kiituskirjaga („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 lg 7).

Juuni

1. Täiendava õppetöö lõpetamine. Järgmisesse klassi üleviimine või klassikursuse kordama jätmine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 lg 1).

2. Põhikooli lõpetamine ja lõputunnistuse väljaandmine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 lg 6).

3. Õpilase tunnustamine kiituskirjaga ja kiitusega põhikooli lõputunnistusel („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 lg 7).

4. 2019/2020 üldtööplaani analüüs (sisehindamine), ettepanekud kooli õppe-ja kasvatustegevuse täiustamiseks („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § lg 6).

August

1. Õppenõukogu sekretäri valimine.

2. Õppenõukogu liikmete esindajate nimetamine kooli hoolekogu koosseisu.

3. Üldtööplaani arutelu ja kinnitamine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 lg 2).

4. Õpilaste õppe – ja kasvatustegevusega seotud turvalisusriskide läbi arutamine ja meetmete kavandamine riskide vältimiseks („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 lg 10).

5. Kooli põhimääruse muudatuste läbiarutamine ja arvamuse andmine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 lg 3).

6. Kooli kodukorra muudatuste läbiarutamine ja arvamuse andmine („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 lg 4).

7. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid 2020/2021 õppeaastaks („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 lg 6).

8. Õppenõukogu tegevuse planeerimine 2020/2021 õppeaastal („Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 1 lg 2).

Viimati uuendatud: 24 Jaanuar 2020

 Oma Riik sai alguse 2005. aastal, kodanikuhariduse aastal. Tollasel kooli direktoril, Lembit Rebasel, oli idee luua Eesti riigi väikene mudel, et noored õpiksid ise tundma, kuidas asjad riigis käivad.

Oma Riik annab ühe võimaluse erinevate tegevuste ja huvipoolte kaasamisele ning koostööle. Osaluse ja partnersuhete kaudu on võimalik luua sellist arengukeskkonda, mis annab parimad võimalused õpilaste, kooli personali ja kohaliku kogukonna arenguks. Oma koolielu korraldamine, erinevate huvipoolte kaasamine ja selleks loodud võimalused on koolikultuuri oluliseks osaks.

Oma Riigi ideeks on kaasata ja motiveerida koostööle suuremat hulka õpilasi, kooli personali ja kohalikku kogukonda koolielu korraldamisse ja arendustegevusse aktiivsete eestvedajatena. Kõik õpilased saavad Oma Riigi arengus kaasa rääkida rahvahääletuste ja valimise teel ning  õpetajad, töötajad ja erinevate huvipoolte esindajad õpilaste nõunikena.

Riigi loomisel lähtuti ka kodanikuharidusest Eesti Vabariigis, mis põhineb kolmel komponendil.

1. Teadmised - teadmised ühiskonnast aitavad kodanikul näha ühiskonna sisulist poolt ja mõista riigi toimimise põhimõtteid. Teadmiste toel saavad kodanikud osaleda poliitika kujundamise protsessis ja teha kaalutletud otsuseid.

2. Oskused - intellektuaalsed oskused eeldavad analüüsivõimet ja on otseselt seotud teadmiste olemuse ja määraga ja osalemiseks vajalikud oskused hõlmavad suutlikust jälgida avalikus elus toimuvat, arutleda nendel teemadel ja mõjutada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu.

3. Väärtushinnangud – ühiselt heaks kiidetud väärtused, areneb koostöövalmidus, seaduse austamine, soov parandada ühiskonda, lahendada probleeme.

On oluline võimaldada õpilastel juba varakult osaleda otsustamisprotsessides ja vastutada antud õiguste piires oma teadmiste, kogemuste ja väärtushinnangute alusel. Luues selliselt toimivat arengukeskkonda – aitame kaasa elus toimetuleva inimese kujundamisele.

Õpilasomavalitsus koos kooli direktoriga Oma Riiki välja kuulutamas. Foto kooli arhiivist

23. veebruaril kuulutati välja Oma Riik, järgides samu samme, mida Eesti Vabariigi väljakuulutamisel. Kooli õpilasesinduse juht luges rõdult ette Iseseisvusmanifesti (Manifest kõigile Eestimaa rahvastele), pärast seda pandi kokku Ajutine Valitsus, mis töötas välja valimisseaduse. Kevadel toimusid Asutava Kogu valimised, mille ülesandeks oli Oma Riigi põhiseaduse loomine.

Valimised

Sügisel toimusid juba esimesed Riigikogu valimised. Iga aasta oktoobrikuus valitakse uus Riigikogu koosseis.  Valimistel saavad oma hääle anda kõik Oma Riigi kodanikud, kelleks on Surju Põhikooli õpilased ja töötajad.

Kandideerimisõigus on kõigil 5.-9. klassi õpilastel. On nii klassi- kui sõpruskonnapõhiseid erakondi.

Valimistele eelneb valimiskampaania, nagu päris valimistel. Igal erakonnal on oma valimisplatvorm, valimisreklaamid, antakse lubadusi ja jagatakse valimisnänni. Kampaaniat võib alustada kui erakond on oma valimisnimekirja registreerinud, kuid viimasel nädalal enne valimisi on igale erakonnale antud kindel aeg, mil nad saavad oma ideid tutvustada nii väikestele kui suurtele.

Erakondade lubadused on valdavalt realistlikud. Noored soovivad palju üritusi korraldada, aga et osalejaid jaguks, peavad üritused olema kvaliteetsed. Toimuvad laadad, stiiliõhtud, sportlikud vahetunnid, filmiõhtud, playbacki konkurss. 2018./2019. õppeaastal korraldas valitsus jõulupeo ning enne jõule viidi ellu heategevusprojekt, millega koguti Surju hooldekodu asukatele 500 eurot.

Algusaastatel olid utoopilisemad lubadused, aga see ongi areng, mis on koos „Oma Riigiga“ toimunud. Kui tahad uuesti valituks saada, pole mõtet lubada seda, mida ei saa ellu viia. Ja ministriks tahetakse saada, tahetakse uuesti valimisi võita ja valitsust moodustada, selleks et oma plaane ellu viia ja koolielu vaheldusrikkamaks muuta.

Valimiskomisjon ootel. Foto kooli arhiivist.

Valimispäeval tõestab õpilane oma kodanikustaatust ja valimisõigust õpilaspiletiga, kooli töötajad ID-kaardiga, seejärel täidab ta sedeli valimiskabiinis nagu päris valimistel ning paneb selle valimiskasti. Valimiskomisjonis on tavapäraselt esindaja igast erakonnast, see kõik on selleks, et tagada ausad  valimised.

Peale tulemuste avalikustamist teeb Oma Riigi President, Surju Põhikooli direktor, võitnud erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsus. Meie valitsused on laiapõhjalised. Tavapärane on, et kõikidel erakondadel on valitsuses esindus, keegi ei ole jäänud opositsiooni. Läbirääkimiste tulemusel pannakse kokku koalitsiooniprogramm, mida asutakse ellu viima.

Hetkel on valitsuses 11 ministrit. Selle tööd juhib peaminister. Valitsusel on ka nõunik, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.

Oma Riigi mõtte võttis Lembit Rebane kaasa ka tollasesse Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumisse, mida ta juhatama asus. Praegu on Pärnu-Jaagupis Põhikool ja Oma Riigi traditsioon on juba pikk. Nii, nagu iga riik on omanäoline, on seda ka mõlemad Oma Riigid. Teeme koostööd ja külastame teineteist Oma Riigi aastapäevadel.

Valijad otsustamas... Foto kooli arhiivist.

Presidendi ja peaministri vastuvõtt

Kodutütred ja Noored Kotkad Eesti Vabariigi lipule au andmas. Foto: Kalju Sarapu

Kõige pidulikum ja tähtsam sündmus on Oma Riigi ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 23. veebruaril. Siis toimub Surju koolis pidulik vastuvõtt. Koolimajas pole küll punast vaipa, aga on ilus trepp, kust üles tulla. Kui aktus saalis on läbi, algab kätlemistseremoonia. Vastuvõtule on kutsutud kõik Oma Riigi kodanikud ja alati on ka külalisi lähemalt ja kaugemalt. Kõigepealt astub külaline mööda treppi teisele korrusele, kus vastuvõtu heerold loeb ette nime ja ameti. Seejärel saab ta kätelda ja õnnitleda nii Oma Riigi Presidenti kui Peaministrit.

Samal ajal kui kätlemistseremoonia veel käib, saab otseülekannet jälgida kooli sööklas.

Oma Riigi Peaminister Alex-Sander Mõnuvere ja President Heidi Kodasma Eesti Vabariigi Presidentide valvsate pilkude all pärast kätlemistseremoonia lõppu teineteist Oma Riigi ja Eesti Vabariigi aastapäeva puhul õnnitlemas.   Foto: Kalju Sarapu

Pärast kätlemistseremooniat jagatakse kõigile koolisööklas riigipirukat ehk torti. Selle valmistavad meie tublid kokad

.

Peaminister Janely Tähemaa ja President Heidi Kodasma riigipirukat lahti lõikamas. Taamal Oma Riigi idee autor Lembit Rebane. Foto: Kalju Sarapu.

Oodatud külalised on alati ka Surju lasteaia koolieelikud, kes järgmisel aastal on juba ise Oma Riigi täieõiguslikud kodanikud. Foto: Kalju Sarapu

Valitsuse tegevus

Valitsuse istungid toimuvad kord nädalas väikeste söögivahetunni ajal. Seal arutatakse tähtsamaid ja mahukamaid teemasid. Vajadusel saadakse kokku ka tihedamini. Operatiivseks infovahetuseks ja kiireloomuliste otsuste tegemiseks kasutame tänapäevaseid infolahendusi.

Oma Riigi info edastajaks on Riigiraadio. Esmaspäeviti jagatakse saates infot toimunu ja edaspidiste sündmuste kohta. Ka õnnitletakse käesoleva nädala sünnipäevalapsi.

Igal ministril on oma konkreetsed ülesanded. Spordiminister korraldab spordivõistlusi, traditsiooniks on saanud lauatenniseturniir, haridusminister osaleb õppenõukogu ja kooli hoolekogu töös, kultuuriminister aitab huvijuhil korraldada erinevaid üritusi.

Valitsus korraldab traditsioonilist Oma Riigi viktoriinisarja, mille läbiviimises osalevad kõik ministrid. Tegelikult aitab valitsus kõiki kooli sündmusi aasta jooksul korraldada, lapsed löövad aktiivselt kaasa. Näiteks majandusminister aitab kabeturniiri läbi viia ja spordiminister osaleb filmiõhtu korraldamises.

Oma riik võiks olla rohkemates koolides, et lapsed reaalselt tegutseksid ja näeksid, kuidas asjad ühiskonnas toimuvad. Kui meil on käinud külalisi, kes tahavad Oma Riigiga tutvuda, oleme kutsunud rääkima endised õpilased-peaministrid, vilistlased. Eranditult kõik on öelnud, et sellises vormis tegutsemine annab hästi palju enesekindlust: minul ongi õigus otsustada, mitte ei tule direktor või õpetaja ütlema, et nüüd teeme vahetunnis nii ja aktusel naa. Areneb läbirääkimiste oskus, julgus, suhtlemine. See on ettevalmistus täiskasvanueluks, nagu me lapsi põhikoolis ette peame valmistama.

Saame loota, et noored, kes on Oma Riigi kodanikud olnud, ei ütle tulevikus täiskasvanuna mitte kunagi, et mis ma sinna valimistele ikka lähen, minu häälest ju midagi ei sõltu ja midagi ei muutu. Nad on ise reaalselt tunda saanud, kui suur jõud on valija otsusel ja kui suur on valitu vastutus.

Viimati uuendatud: 21 Juuni 2019

HUVIRINGID (1.-9. kl.)

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfG6F97kZkIxWW9EHN0Qj4l7ilVQEknOgY8LQcY2W7_V-sCxA/viewform?vc=0&c=0&w=1

Sotsiaalmeedia (6.-9. kl.)

https://goo.gl/forms/QCVh4nLWQPvFmWSl1

Viimati uuendatud: 14 Jaanuar 2019

7.-9. klass, 04.10 2018. a

HANNA-SIMONA

4. oktoobril osales 7.-9. klass KIKi projekti õppekäigul õppeprogrammis  ,,Ellujäämiskunst loomariigis”. Külastasime Tallinna Loomaaeda.

Õppeprogramm algas loomaaias kell 11.00. Loomaaias jagati meid kaheks grupiks, esimese grupiga liitus loomaaia giid ja õpetaja Maie Sarapik ning teise grupiga liitus loomaaia giid ning õpetaja Liis Virkus. Seejärel räägiti meile loomaaia reeglitest ja mis meid loomaaias ees ootab. Rühmad liikusid eraldi ringi, kuid kokkuvõttes nägime kõik sarnaseid loomi. Meile tutvustati erinevaid loomi ning nende eluviise väga põhjalikult. Saime palju uusi teadmisi erinevate loomade kohta ja sellest kuidas nad on kohastunud eluks erinevates kliimavöötmetes ja loodusvööndites. Nagu näiteks elevant Carl. Palava ilma korral ta jahutab end kõrvu lehvitades ning ta määrib londiga võimaluse korral muda selja peale. Elevantidel on väga hea mälu, näiteks ta mäletab väga hästi kust ta eelmine kord vett leidis. Kõrbekassil on käppade all karvapadjad, et kuumal liival liikuda ilma käppasid vigastamata. Huvitavaid näiteid oleks veel küllaga.

Ekskursiooni lõpp-punkt oli jääkarude maja. Tutvusime jääkarude uue koduga ning jälgisime jääkarude tegemisi. Hiljem tegime viktoriini, mis oli väga vahva ja põnev. Viktoriin ei olnud raske, kui tublisti kuulasid mis loomaaia giid rääkis. Peale viktoriini tegemist pidasime väikese söögipausi. Meil oli natukene vaba aega ning võimalus veel loomaaias ringi vaadata. Käisime hiljem hülgeid vaatamas ning jälgisime nende tegevusi.

Loomaaia õppeprogramm oli väga põnev ning saime palju uusi teadmisi. Oleks tore kui edaspidigi saaks võimalusi projektiga osaleda erivevates huvitavates õppeprogrammides.

ALEKSANDER

Tänase päeva kohta meeldisid mulle loomaaias käik. Minu arvates oli loomaaias käik natuke liiga lühike ja oleks olnud tore, kui õpilased oleksid saanud natuke rohkem vaba aega veeta. (Nt käia kuskil söömas).

MERILI

Meeldis.
Sõit oli väga tore ja lõbus. Palju uusi asju sai teada.

KAISA

Mulle meeldis,et meil oli loomaaias natukene vaba aega, see oli tore.

LUME

Mulle meeldis see päev tervikuna väga. Ma ei oskagi kohe välja tuua mis mulle eriti ei meeldinud, sest kogu päev oli sisukas ja hästi korraldatud. Ainus asi mis veidike ebameelidv oli, oli jahe ilm, aga see ju ei sõltu meist. Aitäh selle toreda päeva eest!

EGE

...Meeldis loomade kohta teda saada asju mida enne ei teadnud. Polegi seda mis ei meeldinud. Kõik meeldis.

ELE

Mulle meeldis see et paljud loomad olid väljas. Osad loomad olid uued või need keda varem ei näinud olid sellel päeval väljas. Mulle ei meeldinud see, et vähe aega oli ja et külm oli.

GREETE

Mulle meeldis see, et me külastasime huvitavaid kohti ning loomaaias räägitud jutt oli põnev.

Paremini oleks võinud olla see, et loomaaias oleksime võinud olla kauem, sest selle ajaga, mis meile lõpus anti, et ise ringi vaadata ei jõudnud ma kõikides kohtades kuhu ma minna oleksin tahtnud, läbi käia ja kuigi me käisime huvitavates kohtades läks päev minu jaoks hästi pikaks ning päeva lõpuks olin ma üpriski väsinud.

ALEX-SANDER

Saime loomaaias liikuda ka omapead. Giid oli väga sõbralik.

KASPAR

Jääkarud ja orangutanid olid huvitavad.
Osades kohtades jutustati liiga kaua.

Arvamused kogusid kokku õpetajad Liis Virkus ja Maie Sarapik

Viimati uuendatud: 18 November 2018

• KIK-i projektid
• 2018/2019

Alex-Sander Mõnuvere

Lume Tuum

Kaisa Vaabel

Henri Viik

Kiitus Teile!

Viimati uuendatud: 30 Oktoober 2018