Projektiidee tekkis siis, kui Surju kooli õpetajad käisid Erasmus+ programmi raames Bulgaaria Osnovno Uchilishte "Svety Svety Cyril i Metodii" nimelises põhikoolis töövarjuks. Kool asub Bachevo asulas, seal õpivad lapsed 1.-7. klassini.

 Projekti eesmärgiks oli Bulgaaria ja Eesti kooli koostöö ning teiste kultuuride ja õpetamise meetodite tundmaõppimine

Surju õpetajad jälgisid Bulgaaria kolleegide matemaatika, inglise keele ja arvutiõpetuse tunde ning õppisid neilt uusi meetodeid, mida oma tundides kasutada. Ka Eesti õpetajad näitasid kolleegidele oma oskusi – kuidas kasutada laulmist ja pilte võõrkeele õppimises ning kuidas õpetada robootikat. Tehti hulganisti pilte, videosid, mida asjaosalised eTwinningu portaalist vaadata saavad.

Näiteks inglise keele tundides nägid ja said eesti õpetajad üle võtta häid nippe, kuidas palli ja rõnga abil sõnavara korrata. Arvutiõpetuse jaoks oli koostatud põhjalik ainekava ja paberkandjal õpikud, mis toetavad õpetaja tööd. Selle piirkonna väikestes koolides olid olemas kunstkattega väljakud jalgpalli mängimiseks ning lapsed lustisid vahetundides rõõmuga õues ja kasutasid vähem nutivahendeid.

Bulgaariat külastasid õpetajad Signe ja Ave

Selle õppeaasta lõpus oli kahel Surju põhikooli õpetajal võimalus osaleda Erasmus+ õpetajate õpirände projekti raames koolitusel “Information and communication tehnologies (ICTs), web application, social networks and video-audio maker(Tapplets)“  1.-7.juulini Hispaanias Alicantes. Kursus oli mõeldud õpetajate digipädevuste täiendamiseks, uute tehnoloogiate tundma õppimiseks ja nende kasutamiseks praktikas ehk igapäevases õppetöös. Kursusel käsitletud materjal oli väga mahukas, hõlmates nii tuttavaid veebikeskkondi ja äppe nagu näiteks Kahoot, Quizziz ja Movie Maker kui ka vähem tuttavaid nagu Virtual Tee, Reveal või ShowMe.

Kursuse jooksul oli üllatav erinevate internetipõhiste õppevahendite rohkus ja mitmekülgsus: võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks on palju rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Seetõttu on ka õpetajate jaoks on kasulik vahel olla ise õpilase rollis, et digimaailma võimalustega paremini kursis olla.

IKT on kahtlemata kiirelt arenev valdkond – nagu ühe õppepäeva teemaks olnud pealkiri „Millions of Apps“ juba ütleb, on tegemist algul isegi veidi raskesti hoomatava hulga uute võimalustega õppetöö läbiviimiseks. Seega on ka õpetajatel vaja õppida, kuidas kõiges pakutavas orienteeruda ning teha teadlikke valikuid selle kohta, millised äpid sobivad õppetöös kasutamiseks ning millised pigem lihtsalt meelelahutuseks. Kursusel oli lisaks teooriale suur rõhk ka erinevate keskkondade ja äppide praktilisel katsetamisel, kuna kursuse juhendaja õpetaja Manuel Escuder on ise väga entusiastlik uute tehnoloogia pakutavate võimaluste kasutaja oma tundides. Tema selgitused, näitlik materjal ja nõuanded muutsid ka kõige keerulisema „digipähkli“ läbinärimise tehtavaks.

 Lisaks õppetööle jäi veidi aega tutvuda ka Alicante vaatamisväärsustega ja saada rohkem teada selle praegu rohkem suvituspaigana tuntud linna pikast ja keerulisest ajaloost: esimesed asukad jõudsid sinna juba 7000 aastat tagasi ning Alicante sadam oli pikka aega oluline strateegiline sõlmpunkt kreeklastele, foiniiklastele ja roomlastele.  Linna ajaloolisest tähtsusest annab tunnistust ka linna kohal kõrguv 12.sajandil mauride poolt ehitatud Santa Barbara kindlus ning põnev väljapanek piirkonna ajaloost Alicante arheoloogiamuuseumis MARQ.

Kuna tänapäevase koolihariduse üheks eesmärgiks on nii õppimise kui õpetamise kaasajastamine ning tehnoloogia kiirest arengust tekkinud võimaluste kasutusele võtmine ka igapäevases õppetöös, siis oli kursus väga tänuväärseks abiliseks eriti õpetajale, kes igapäevaselt haridustehnoloogina ei tegutse. Kindlasti andis osalemine inspiratsiooni, julgust ja  praktilisi kogemusi oma õppetundide vaheldusrikkamaks muutmiseks. Põhjalikum ülevaade Hispaanias Alicantes toimunud koolitusest on kättesaadav ka blogis „Professionaalne areng” (https://profareng.wordpress.com/).

Õpetaja Riina Ollo

Foto autror: M. Escuder

Surju kooli visiooniks on kõigi koolis õppivate ja töötavate inimeste igakülgse arengu toetamine. Koolis soovitakse tõhustada matemaatika õpetamist ja digitehnoloogia lõimimist ainetundidesse. Lähtuvalt sellest esitas Surju Põhikool 2018. aastal Erasmus+ programmile õpirände projekti "Matemaatika ja IKT kasutamine õpetamise ja õppimise protsessis" ning sai selle toetuseks 11 447 eurot.

Projektis osaletakse 2018/2019 õppeaastal kursustel Suurbritannias ("One Week Course for Teacher of Maths") ja Hispaanias ("ICT for Teaching and Learning") ning käiakse töövarjuks Bulgaarias, et saada praktiline kogemus jälgides sihtriigi vastuvõtvas organisatsioonis vastava kolleegi igapäevatööd.

Kõik õpetajat on Surju kooli pikaaegsed töötajad, kes osalevad kooli arendustegevustes. Töötajad soovivad areneda isiksuslikult, tõsta oma professionaalsust ja leida uut motivatsiooni koolis töötamiseks, samuti partnereid ja ideid rahvusvaheliseks koostööks ning selle läbi suurendada kogu kooli avatust ja Euroopa-mõõdet. Õpirändes osalejad saavad praktiseerida oma keeleoskust, omandada efektiivseid ja innovaatilisi õpetamismeetodeid ning tutvustada omandatud metoodikat kolleegidele.

Kursustel osalemisega soovitakse õppida teiste kogemustest, et leida ja rakendada innovaatilisi ideid kooli õppekava arendamiseks kaasates kaasaegseid digivahendeid.

Projekti planeeritud tegevused on õpirände ettevalmistamine, õpirändel osalemine, saadud kogemuste rakendamine, kogemuste ja info jagamine kolleegide ja avalikkusega ning põhjalik eneseanalüüs ja kooli poolt läbiviidav sisehindamine tulemuste mõõtmiseks.

Pikemas perspektiivis on koolis rohkem töötajaid, kes tänu õpirändes saadud kogemustele ja kontaktidele osalevad uutes rahvusvahelistes õpi- ja koostööprojektides. Kool püsib konkurentsivõimelisena ning aitab kaasa kohaliku kogukonna arengule.

Õpetaja Ave

Surju kooli klassiõpetaja osales 15.-23. märtsil 2019 Suurbritannias Cheltenhamis kursusel „One Week Course for Teachers of Maths”. Koolitusel oli rõhk lõimitud aine- ja keeleõppel (eesti keeles LAK-õpe, inglise keeles CLIL - content and language integrated learning) ning seetõttu ei tegeletud seal ainult matemaatikaga, vaid ka keeleõppe ja muude õppeainetega.

Kursuse üheks lektoriks oli suurepärane Lucy Norris, kes töötab hetkel Briti nõukogus (British Council) ning kelle meeleolukates töötubades on Surju kooli õpetajad ka varem osalenud. Lucy Norris selgitas, et CLIL-õpe ei tähenda ainult seda, et õpilane oskab õpitut võõrkeeles, vaid ta peab seda oskama ka oma emakeeles. Et saada CLIL-kooliks või CLIL-klassiks, ei pea Euroopa Liidu standardite järgi olema mitte kogu õpe teises keeles, vaid nädalas vähemalt 25 protsenti õppest võõrkeeles. Lääne-Euroopas on selline õpe populaarne, kuid on esinenud ka tagasilööke. Näiteks Hispaania ühes piirkonnas, kus oli palju CLIL-koole, seda enam ei viljeleta, sest avastati, et lapsed ei ole enam võimelised emakeeles rääkima oma koduülesannetest.

Lucy Norris arutles samuti, et kui lapsed istuvad klassis traditsiooniliselt ridades, näoga tahvli poole, siis ei ole õppimine väga tõhus. Oluline on, et klassis oleksid lauad paigutatud nii, et lapsed saaksid istuda ja õppida grupis; töötada ja arutada ülesandeid koos ning saavutada õpieesmärke ühiselt.

Teiseks lektoriks oli Manny Vazguez, kes muuhulgas julgustas õpetajaid tõhusamalt kasutama erinevat tüüpi diagramme, tabeleid ja skeeme, et hõlbustada õppimist. Praktilise töö käigus saadi kogemusi, missugust tüüpi diagramm või skeem sobiks mingi õppematerjaliga kõige paremini.

Diagrammidest kasutatakse Eestis algklassides põhiliselt tulpdiagrammi, hiljem joon- ja sektordiagrammi. Miks mitte kasutada juba algklassides rohkem ka teisi diagrammitüüpe, näiteks kalasabadiagrammi või Venni diagrammi. Teema tundus osalejatele huvitav ja tekitas soovi antud valdkonda põhjalikumalt edasi uurida ning rohkem koolis kasutada.

Kolmel päeval vaatlesid kursusel osalejad piirkonna koolides erinevaid ainetunde nii nooremas kui vanemas kooliastmes. Kohalikud lapsed olid õpihimulised, tunnid õpetajate poolt metoodiliselt hästi üles ehitatud. Silma jäi see, et koolides oli rohkem meessoost õpetajaid, eriti algklassides. Nagu ikka, kannavad inglise lapsed enamus koolides koolivormi ning on pikal vahetunnil õues lustimas sõltumata ilmast. Märkamata ei jäänud ka see, et Inglismaa koolides ei käi lapsed vahetunnis kooli territooriumil ringi telefonid käes, see ei ole lubatud. Lubatud ei olnud isegi korraks telefoni kätte võtta ja hetkeks vaadata. Kooli välisuksest tänavale astuda enne koolipäeva lõppu võib vaid vanema kirjaliku tõendi alusel ja seda reeglit järgiti väga rangelt mitte ainult algklassides, vaid ka vanemates klassides. Väljas saab käia vaid siseõues ja see on kõrge taraga piiratud. Rääkides probleemidest Inglismaa hariduses tõdeti, et need on sarnased nagu igal pool mujal – heade spetsialistide puudus, koolide rahastamine, õpetajate palk, suur töökoormus jms.

 Inglismaal koolis olles on põnev proovida koolilõunat, mille kohta inglased ei ütle mitte lunch, vaid school dinner. Tore on tõdeda, et viimastel aastatel on koolilõuna Inglismaal muutunud tervislikumaks ja seda suuresti tänu kuulsa telekoka Jamie Oliveri aastatepikkustele püüdlustele.

Erasmus+ õpirännete oluliseks osaks on lisaks koolipingis istumisele ka kohaliku kultuuriga tutvumine. Võimalus oli külastada Lõuna-Walesi, pealinna Cardiffi, selle peamist vaatamisväärsust Cardiffi kindlust ning käia maa all kivisöemuuseumis nimega Big Pit. Lisaks sai sihtkohta minnes üle vaadata Big Beni Londonis, mis seisab endiselt vankumatult, kuid on aastani 2021 renoveerimiseks kaetud ning teha tiiru kuulsal vaaterattal London Eye. Uskumatu oli näha Brexiti demonstratsiooni Parlamendi väljakul 23. märtsil, kus osales umbes miljon inimest. Oli ju Brexiti otsustamise tähtajani 30. märtsini 2019 jäänud veel vaid mõned päevad.

Antud täienduskoolitus oli korraldatud nii, et õpiti koos õpetajatega Maltalt, Saksamaalt, Tšehhist, Belgiast, Poolast, Kreekast ja Hispaaniast. Kokku osales koolitusel 13 õpetajat, kes kiiresti ühise keele leidsid ja koos õppimist nautisid. Huvitav oli kuulda, millised rõõmud ja mured on erinevate maade õpetajatel ning mõista, et Eesti ja meie väikese kooli õppekeskkond on võrreldes mõne teise riigiga väga rahulik ja turvaline. Selliseid väikese õpilaste arvuga klasse nagu meil maakoolides, peetakse paljudes Euroopa riikides väga suureks luksuseks.

Oluliseks keele- ja kultuuriõppe kohaks oli elamine peres, kus oli ka õhtusel ajal võimalik inglise keeles rääkida ning näha veidi lähemalt kodust argielu. Samas peres elas ka muusikaõpetaja Maltalt, kellega tekkis hea kontakt ning järgmine kohtumine, kus plaanitakse uusi koostööprojekte, on juba kokku lepitud.

Erasmus+ programmi abil toimuvad õpiränded võimaldavad õppida teiste maade headest praktikatest ning tutvuda sealse hariduse ja kultuuriga. Õpirände tulemusel saab õpetaja integreerida tundidesse uusi õpetamisvõtteid ning kasutada loodud sidemeid uute rahvusvaheliste projektide loomiseks.

Õpetaja Ave Kartau

Surju kooli 4. ja 5. klassi õpilased osalesid selles projektis koos Peetri Lasteaed-Põhikooli ja Sindi Gümnaasiumi õpilastega. Projektist võttis osa üle 50 õpilase ja õpetaja.

Kõigepealt otsiti kooli ja kodu ümbruse loodusest erinevaid värve ja tehti fotosid. See ei olnudki nii lihtne, sest projekti see etapp langes hilissügisesse ja talve algusse, kus kirkaid värve ja valgust oli vähe. 

Moodustati grupid ning valiti välja sobivaimad pildid, mille põhjal loodi jutuke ja luuletus. Ühe kooli grupp alustas kirjutamist, teine jätkas ja kolmas lõpetas.

Valmisid vahvad loovtööd, mille järgi õpilased kujundasid Storyjumperi abil e-raamatud. Storyjumperi rakendust (https://www.storyjumper.com/)  oli hea kasutada, sest seal sai e-raamatut korraga kujundada mitu õpilast, nii nagu Google Drive’s.

Projekti käigus selgus, et meie õpilased on loovad ning suudavad välja mõelda vahvaid jutukesi ja luuletusi, samuti toimib edukalt koostöö omavahel ja teiste koolidega. 

Projektis olid integreeritud erinevad õppeained - eesti keel, loodusõpetus ja kunstiõpetus. Projekt viidi läbi multimeedia ja digipädevuse tundides.

Projektile omistati eTwinningu kvaliteedimärk. Kvaliteedimärgi kriteeriumiteks on pedagoogiline uudsus, seotus õppekavaga, suhtlus ja koostöö partnerkoolidega, tehnoloogia kasutamine jm.

Projekti juhtisid õpetajad Signe ja Ave.

E-raamatud on nähtavad siit:

Halb on halb: https://www.storyjumper.com/book/index/64833105/5c7cda81c68eb

Vikerkaare maja: https://www.storyjumper.com/book/index/64833165/5c7cd90b8cc9a

Koer ja troll: https://www.storyjumper.com/book/index/64833175/5c7cdafac2b0d

Karoliina lugu: https://www.storyjumper.com/book/showframe/64833195/5c7cd9bb16fe1

Nõid: https://www.storyjumper.com/book/showframe/64833195/5c7cd9bb16fe1

7.-9. klass, 04.10 2018. a

HANNA-SIMONA

4. oktoobril osales 7.-9. klass KIKi projekti õppekäigul õppeprogrammis  ,,Ellujäämiskunst loomariigis”. Külastasime Tallinna Loomaaeda.

Õppeprogramm algas loomaaias kell 11.00. Loomaaias jagati meid kaheks grupiks, esimese grupiga liitus loomaaia giid ja õpetaja Maie Sarapik ning teise grupiga liitus loomaaia giid ning õpetaja Liis Virkus. Seejärel räägiti meile loomaaia reeglitest ja mis meid loomaaias ees ootab. Rühmad liikusid eraldi ringi, kuid kokkuvõttes nägime kõik sarnaseid loomi. Meile tutvustati erinevaid loomi ning nende eluviise väga põhjalikult. Saime palju uusi teadmisi erinevate loomade kohta ja sellest kuidas nad on kohastunud eluks erinevates kliimavöötmetes ja loodusvööndites. Nagu näiteks elevant Carl. Palava ilma korral ta jahutab end kõrvu lehvitades ning ta määrib londiga võimaluse korral muda selja peale. Elevantidel on väga hea mälu, näiteks ta mäletab väga hästi kust ta eelmine kord vett leidis. Kõrbekassil on käppade all karvapadjad, et kuumal liival liikuda ilma käppasid vigastamata. Huvitavaid näiteid oleks veel küllaga.

Ekskursiooni lõpp-punkt oli jääkarude maja. Tutvusime jääkarude uue koduga ning jälgisime jääkarude tegemisi. Hiljem tegime viktoriini, mis oli väga vahva ja põnev. Viktoriin ei olnud raske, kui tublisti kuulasid mis loomaaia giid rääkis. Peale viktoriini tegemist pidasime väikese söögipausi. Meil oli natukene vaba aega ning võimalus veel loomaaias ringi vaadata. Käisime hiljem hülgeid vaatamas ning jälgisime nende tegevusi.

Loomaaia õppeprogramm oli väga põnev ning saime palju uusi teadmisi. Oleks tore kui edaspidigi saaks võimalusi projektiga osaleda erivevates huvitavates õppeprogrammides.

ALEKSANDER

Tänase päeva kohta meeldisid mulle loomaaias käik. Minu arvates oli loomaaias käik natuke liiga lühike ja oleks olnud tore, kui õpilased oleksid saanud natuke rohkem vaba aega veeta. (Nt käia kuskil söömas).

MERILI

Meeldis.
Sõit oli väga tore ja lõbus. Palju uusi asju sai teada.

KAISA

Mulle meeldis,et meil oli loomaaias natukene vaba aega, see oli tore.

LUME

Mulle meeldis see päev tervikuna väga. Ma ei oskagi kohe välja tuua mis mulle eriti ei meeldinud, sest kogu päev oli sisukas ja hästi korraldatud. Ainus asi mis veidike ebameelidv oli, oli jahe ilm, aga see ju ei sõltu meist. Aitäh selle toreda päeva eest!

EGE

...Meeldis loomade kohta teda saada asju mida enne ei teadnud. Polegi seda mis ei meeldinud. Kõik meeldis.

ELE

Mulle meeldis see et paljud loomad olid väljas. Osad loomad olid uued või need keda varem ei näinud olid sellel päeval väljas. Mulle ei meeldinud see, et vähe aega oli ja et külm oli.

GREETE

Mulle meeldis see, et me külastasime huvitavaid kohti ning loomaaias räägitud jutt oli põnev.

Paremini oleks võinud olla see, et loomaaias oleksime võinud olla kauem, sest selle ajaga, mis meile lõpus anti, et ise ringi vaadata ei jõudnud ma kõikides kohtades kuhu ma minna oleksin tahtnud, läbi käia ja kuigi me käisime huvitavates kohtades läks päev minu jaoks hästi pikaks ning päeva lõpuks olin ma üpriski väsinud.

ALEX-SANDER

Saime loomaaias liikuda ka omapead. Giid oli väga sõbralik.

KASPAR

Jääkarud ja orangutanid olid huvitavad.
Osades kohtades jutustati liiga kaua.

Arvamused kogusid kokku õpetajad Liis Virkus ja Maie Sarapik

Sügisesel koolivaheajal 2018 käisid kaks Surju Põhikooli õpetajat Signe Reidla ja Ave Kartau Erasmus+ programmi raames Bulgaaria Osnovno Uchilishte "Svety Svety Cyril i Metodii" nimelises põhikoolis töövarjuks. Kool asub Bachevo asulas, seal õpivad lapsed 1.-7. klassini.

Tutvuti Bulgaaria kooli igapäevaeluga, külastati inglise keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tunde ning vahetati kogemusi erinevate õpetamise meetodite ja võimaluste üle.

 Näiteks inglise keele õpetamisel on Bulgaaria koolides suurem rõhk tähtede ja sõnade kirjutamisel, sest bulgaaria tähestik on kirillitsa, mis erineb ladina tähestikust. Inglise keele tundides nägid ja said eesti õpetajad üle võtta häid nippe, kuidas näiteks palli- ja rõngamängude abil sõnavara korrata.

Matemaatika ainekava on Bulgaarias võrreldes Eestiga mahukam. Näiteks 7. klassi õpilased lahendasid suhteliselt keerulisi ülesandeid püramiidide pindala ja ruumala arvutamise kohta. Eestis õpitakse selliseid ülesandeid lahendama alles 9. klassis. 7. klassi ainekavas on ka negatiivne astendaja, avaldiste lihtsustamine, samuti õpitakse põhikoolis põhjalikult võrratusi.

Õpilastel on arvutiõpetus tunniplaanis eraldi aine, selle jaoks on koostatud põhjalik ainekava ja paberkandjal õpikud, mis toetavad õpetaja tööd.

Kadedust võib tunda, sest selle piirkonna väikestes koolides olid olemas kunstkattega väljakud jalgpalli mängimiseks ning lapsed lustisid vahetundides rõõmuga õues ja kasutasid vähem nutivahendeid.

 Eesti õpetajad tutvustasid Eesti kultuuri, haridussüsteemi ja oma kooli. Õpetajad viisid läbi inglise keele tunde ja robootika ning programmeerimise töötubasid. Bulgaaria õpetajatele ja õpilastele tutvustati Ozoboti robotit, Makey Makey leiutamise komplekti ja miniarvutit Micro:bit. Kõige põnevam oli nii lastele kui õpetajatele Ozoboti programmeerimine värvikoodide abil.

Inglise keele tundides õpetasid eestlased bulgaarlastele erinevaid laule ja mänge, näiteks flashcardide abil uute sõnade õppimist, mille puhul keeleoskuse tase ei olnud takistuseks.

Mõlema kooli õpetajad tegelevad rahvusvaheliste eTwinningu projektidega, külaskäigu ajal loodi uus ühisprojekt "Sharing", kus õpetajad jagavad üksteisega oma õpetamise nippe ja kogemusi ning tutvustavad uusi tehnoloogilisi vahendeid.

Kooli direktor Sonya Kulincheva korraldas kaugelt tulnud külalistele eraldi õhtuse vastuvõtu, kus maitsti koos kohalike kooli töötajatega bulgaaria traditsioonilisi sööke-jooke ning õpiti selgeks tähtsamad rahvatantsusammud. Bulgaaria köök on väga mitmekesine ja maitsev ning toidu tegemisele ja söömisele pööratakse palju tähelepanu. Selline vastuvõtt ja tähelepanelikkus oli meeldiv üllatus Eesti õpetajate jaoks.

Kooli inglise keele õpetaja Goritsa Lazarova viis läbi bulgaaria rahvustoitude šopska salati ja gyuvechi valmistamise töötoa. Šopska salat koosneb kurgist, tomatist, paprikast, sibulast, riivitud juustust ja õlikastmest. Gyuvechi valmistamiseks vajalikud köögiviljad ja lihatooted tükeldati ja praeti pannil ning pandi iga sööja jaoks eraldi väikestesse savipotikestesse ahju küpsema. Bulgaarlaste külalislahkusest ja imemaitsvatest toitudest võiks kirjutada pikemalt.

Bulgaarlased on uhked oma kultuuri üle, igal sammul oli näha, et väärtustatakse kohalikke rahvalaule ja -tantse. Rahvamuusikat kuulatakse nii kodus, kui ka kultuuriüritustel, osatakse muusika järgi rahvatantse tantsida ja õpetatakse neid ka külalistele.

 Võõrustajad tutvustasid eesti õpetajatele Bulgaaria selle piirkonna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Näiteks Eestiski hästi teatud ravitseja Vanga koduküla ja Bulgaaria kõige väiksemat linna Melnikut, mis on kui vabaõhumuuseum ning kuulsat mägisuusakuurorti Banskot. Sügava mulje jättis Dobarsko kirik, mis hämmastab teadlasi üle maailma. Nimelt on sealsetel 400 aasta vanustel seinamaalingutel Jeesus Kristust kujutatud koos kosmoselaeva meenutava objektiga.

Külastasime erinevaid linnu Edela-Bulgaarias, mis on looduslikult imekaunis koht. Näiteks ööbisime Razlogi linnas, mida piirab kolm mäestikku – Rila, Pirin ja Rodope, nende kõrgemad tipud on üle 2000 meetri kõrged.

Mõlemad koolid on huvitatud edasisest koostööst, nii veebipõhiste kui reaalsete kohtumiste kaudu. Antud Erasmus+ projekt on heaks näiteks sellest, et edukas rahvusvaheline projektitöö on võimalik ka väikestes maakoolides.

Osalemine rahvusvahelistes õpirändeprojektides võimaldab rakendada elukestva õppimise ja enesearendamise põhimõtet, suurendab avatust teistele kultuuridele ning esitab õpetajatele uusi väljakutseid meeskonnatöös. Kohtumised eri maade kolleegidega kujundavad uue vaatenurga ning pakuvad uusi võimalusi oma töö parendamiseks.

Surju Põhikooli õpetajad Ave Kartau ja Signe Reidla