ÕppenõukoguSoomaa rahvuspark
11. septembril sõitsime algklassidega Soomaa rahvusparki. Kui me kohale jõudsime, siis läksime kõigepealt majja. Seal majas näitas giid meile kopra topist ja rääkis meile kobraste elust. Pärast seda läksime matkarajale, mis oli 2 km pikk. Giid näitas meile palju erilisi seeni. Veel rääkis ta meile huvitavaid jutte sellest, mida loomad looduses teinud olid. Me nägime ka kopra tammi.
Kui me raja lõppu jõudsime, siis tegime pikniku.
Mul oli väga tore päev!
Triinu, 3. klass
Hommikul sõitsime bussiga Soomaale, kus räägiti kobrastest. Meile näidati ka kopra topist. Pärast jalutasime matkarajal, kus rääkisime loodusest ja vaatasime erinevaid seeni. Nägime ka kopra pesa.
Peale jalutuskäiku tegime väikese lõunapausi ja algas sõit tagasi koolimajja.
Mulle meeldis kõige rohkem näha erinevaid loomi ja seeni.
Kaili, 3. klass
Mulle meeldis Soomaal see, et me õppisime uusi asju loomade kohta. Meile näidati kopra topist. Mulle meeldis see ka, et me saime matkarajal mänguloomi hoida ja vahetada. Me nägime igasuguseid seeni. Seal oli väga lõbus. Kui tagasi sõitsime, siis me vaatasime aknast välja, et näha linde ja muid loomi. Vahepeal saime süüa ka.
Minul oli väga lõbus ja ma arvan et teistel oli ka.
Kenneth, 3. klass
Me käisime bussiga Soomaa rahvuspargis. Kõigepealt käisime Soomaa rahvuspargi majakeses, kus näidati meile kopra topist. Seejärel läksime matkarajale. Seal nägime me erinevaid puid ja ma sain loomadega lähemalt tuttavaks. Meile jagati matkarajal mänguloomi ja me vahetasime neid, mulle väga meeldis.
Mul oli väga tore päev!
Remiie, 3. klass
Me läksime 11. septembril Soomaale õppereisile. Meil oli bussis väga tore, sest me vaatasime aknast välja ja otsisime põldudelt loomi ja linde. Kui me kohale jõudsime, siis läksime Soomaa keskusesse. Me nägime kopra topist ja saime seda katsuda. Giid rääkis meile kobraste elust. Pärast seda läksime metsa jalutama. Me nägime erinevaid seeneliike. Kui metsast välja tulime, siis me sõime.
Mul oli lõbus päev!
Kristo, 3. klass
.jpg)
Loomade kohastumused erinevates loodusvööndites, erinevatel aastaaegadel
Meie klass läks Soomaale bussiga. Teel Soomaale nägime umbes sadat sookurge. Soomaal sain ma teada, et koprad eritavad haisu, mis annab teada, kus on nende piirkond. Kui me mööda laudteed kõndisime, nägime palju seeni.
Meie giid jagas igale lapsele looma või linnu, keda igaüks terve matk kaasas kandis. Mina sain teada, et koprad toituvad haava- koorest. Paljudele loomadele on kasulik, kui koprad metsas elavad. Sain ka teada, et kobrastel on nina, silmad ja kõrvad ühel joonel. Kui olime mitu tundi metsas kõndinud, siis jõudsime sinna, kust olime alustanud ning hakkasime sööma.
Mulle meeldis see väljasõit väga.
Lisandra, 4.klass
Kui me sõitsime bussiga, siis me nägime hiireviud, hallvareseid, toonekurge ja kajakat. Me nägime veel hobuseid ja lehmasid ja giid rääkis, et sookurg on soo kõige haruldasem lind. Me nägime heinapalle ja hobuse varssasid. Me nägime veel mitut Pärnu jõe lisajõge, need olid Reiu, Halliste ja Navesti. Me rääkisime palju koprast. Kobras viib oma talvised toiduvarud vee alla.
See õppekäik oli tore, rääkisime palju loomadest ja seentest.
Kevin, 4. Klass
Kui ma käisin Soomaal, nägin ma seal erinevaid asju. Sõitsime sinna bussiga. Tee peal tuli meile giid peale. Sõidu ajal ütles ta meile: “Vaadake vasakule ja paremale. Ooh, vaadake sinna, seal on hallvares!”. Seda kuulsime me mitu korda. Ma nägin vähemalt 88 sookurge. Siis veel paari hiireviud ka.
Kui jõudsime kohale, läksime kõigepealt Soomaa rahvuspargi külastuskeskusesse. Siis matkasime 2 km pikkusel rajal. Giid rääkis vahepeal loomadest. Kui ta mingist loomast rääkis, siis näitas ta vastavat mängulooma ja me saime neid hoida. Mina sain öökulli. Siis läksime bussi ja siis koju.
Mul oli tore ja hea reis, mul oli hea meel.
Gregor, 4. Klass
Soomaale sõites nägime veiseid, hallvareseid, hobuseid, metskitsi. Soomaad tutvustas meile giid Merike Palginõmm.
Kohapeal olles läksime ühte majja, kus näidati kopra topist. Peale seda läksime matkarajale. Seal olid erinevad seened: puravikud, pilvikud, kuuseriisikad, valge kärbseseen ja punane kärbseseen. Lisaks nägime paljude puude sees rähnide poolt toksitud auke. Ühel puul oli märgata põdra kahjustusi. Käisime vaatamas vana kopra tehtud tammi.
Sealne loodus oli väga ilus. Peale matkamist sõime ja asusime koduteele.
Robin, 4. klass
Käisime Soomaal koos 5. ja 6. klassiga. Me nägime palju seeni, näiteks kärbseseent ja puravikku. Ma sain giid Merike Palginõmme käest ühe mänguasja, see oli hirv, mille ma varsti sain vahetada lepatriinu vastu. Me käisime umbes kaks kilomeetrit. Me nägime kopratammi. Ma sain teada, et kopral on üleval valged hambad ja all on oranžid.
Simon, 4. klass
Me käisime klassiga Soomaal.
Seal on põhiliseks loomaks kobras. Ma nägin tee peal 132 lindu, seitset hobust, ühte jänest ja kahte kitse. Kui me kõndima läksime, siis kuulsime puude kriuksumist. Me kõndisime edasi ja siis tuli seente paradiis. Me nägime kopra langetatud puid. Me nägime ka kahte mürgiseent. Need olid punane kärbseseen ja valge kärbseseen. Ma nägin kahte toonekurepesa üks oli elektriposti peal ja teine maja korstna peal.
Mulle meeldis see ekskursioon.
Kert, 4.klass
Teel Soomaale nägime palju lindusid. Näiteks hiireviud, umbes 100 sookurge ja palju hallvareseid.
Kui olime koprarajal, siis nägime seal palju seeni ja loomade söödud asju. Kõik said endale pehme looma ka, kui sellest loomast juttu oli. Me tegime ka toiduahela. Kui kobras langetab puu, siis tulevad kõik taimtoidulised ka sinna ja kiskjad tulevad taimtoiduliste järel. Me nägime põdra söödud puid ja kopra näritud puid.
Mul on hea meel, et ma Soomaal käisin.
Marko, 4.klass
Me käisime Soomaal. Me sõitsime bussiga. Tee peal me
nägime palju põlde, kus vahel võib kitsi näha, aga seekord me neid kahjuks ei näinud. Aga me nägime palju linde ja lambaid, lehmi ning hobuseid.
Kui me jõudsime kohale, siis kõigepealt läksime Soomaa peamajja ja seal rääkis giid koprast. Seejärel matkasime koprarajal. Rajal nägime palju seeni. Ka saime teada, et kobras sööb haavapuid.
Mulle meeldis õppekäik.
Markus, 4.klass
Me läksime klassiga Soomaale. Kui me bussiga sõitsime, siis me nägime igasuguseid vahvaid asju ja loomi. Kui me kohale jõudsime, siis me läksime kopra- rajale. Me pidime loomajälgi ära arvama. Iga peatuse juures sai keegi endale mängulooma. Pärast tegime loomadega toiduahela. Ning siis läksime ise sööma. Mulle meeldis see õppekäik väga
Kaisa, 4.klass
Me käisime kooliga Soomaal matkal. Me nägime teel sinna palju linde, puid ja siis veel kolme jõge - need olid Reiu jõgi, Halliste jõgi ja Navesti jõgi. Veel nägime põllu peal üle saja toonekure.
Siis jõudsime Soomaale ja giid hakkas meile rääkima koprast. Ta rääkis, et kobrastel on selline karv, et kui ta vees on, siis see läheb ainult pealt natuke märjaks. Ta rääkis ka seda, et kobrastel on silmad, nina ja kõrvad ühel piiril sellepärast, et siis kui ta pea veest välja paneb näeb, kuuleb ja haistab ta korraga ja kiiresti.
Siis hakkasime minema matkarajale. Selle raja nimi oli koprarada. Seal rajal oli väga palju seeni ja me pidime vaatama, et me nende peale ei astuks. Igas peatuses, kui giid loomast või linnust rääkis, siis ta andis kellelegi lastest selle looma kaisulooma. Mina sain rebase ja ma nii väga tahtsin seda.
Me nägime veel puid, millel põder oli koort närinud. Me tegime ka toiduahela - alguseks panime lehtedega haavapuu oksa. Selle taha panime need loomad, kes seda haavapuu oksa tahtsid süüa. Ja nende taha omakorda panime need loomad, kes neid loomi tahtsid süüa ja nii tekkiski toiduahel.
Mulle meeldis väga see reis, sest me nägime seal palju põnevat.
Piibe, 4.klass
Me käisime klassiga Soomaal. Bussiga sõites nägime kolme jõge. Kui me kohale jõudsime, siis me hakkasime kõndima. Kõik peale õpetajate said pehmed mänguasjad. Mina sain põdra. See rada oli 2 km pikk. Me nägime umbes 300 aasta vanust tammepuud ja kobraste pesasid. Seal kasvas ka palju erinevaid seeni. Soomaal toimuvad igal aastal suured üleujutused, kohalikud nimetavad seda viiendaks aastaajaks.
Retkelt tagasi jõudes saime süüa võisaiu.
Meile näidati Soomaa külastuskeskuses kopra- ja öökulli topist. Ostsin endale ka postkaardi, millel on orav peal.
Mulle väga meeldis Soomaal.
Oliver, 4. klass
Soomaa rahvuspark asub nii Pärnumaal kui ka Viljandimaal. Seal on palju soosid ja rabasid. Kokku on seal 5 suurt raba. Soomaa on tuntud oma suurvee pooolest kevadeti kui lumi hakkab sulama või kui sajab palju vihma. Seda aega kutsutakse viiendaks aastaajaks. Siis saab seal ringi liikuda ainult paadiga.
Soomaal tehakse palju erinevaid matkasid, näiteks kanuudega või räätsadega. Loomadest on tehtud ka kopravaatluse retk.
Soomaal elab ka palju loomi: põder, metskits, metssiga, ilves, hunt ja karu. Muidugi ka koprad.
Lindudest elavad Soomaal rabapüü, kaljukotkas, metsis, rähnid ja kakulised.
Soomaal on inimesed elanud juba väga kaua aega.
Bruno, 4.klass
Huvitegevus
Huvitöö eesmärgiks koolis on kõigile soodsa arengukeskkonna kindlustamine - otsime erinevaid teid, kuidas õpilasi ette valmistada muutuvas keskkonnas toimetulekuks, õpetada väärtustama ja tegema koostööd teistega, elukestvalt õppima ning nägema enda jaoks ja eneseteostuseks võimalusi seal, kus teised ei näe.
Surju Põhikool pakub õpilaste klassivälise tegevuse raames järgmiseid huviringe:
arenguring – õpilase võimeid ja andekust toetav ring I ja II kooliaste
inglise keele ring – I kooliastmes
puutööring – puutöö algvõtted I kooliastmes
mudilas-ja lastekoorid – muusikaline tegevus I – III kooliaste
tantsuring – lavaline liikumine, eneseväljendusoskuse arendamine I ja II kooliaste
robootika – infotehnoloogia ja meediaalased teadmised I ja II kooliaste
male – väga pikaajalise traditsiooniga ja suurepäraste tulemustega huviring I,II ja III kooliaste
kunst – loominguline eneseväljendusoskuse arendamine I ja II kooliaste
jalgpall – huviringi viivad läbi Pärnu jalgpalliklubi Poseidon treenerid
Tugiteenused
Tugiteenuste jaotus:
I Haridusasutuses osutatavad tugiteenused
1. Tugiõppetunnid pärast õppetunde (konsultatsioonid ja järeleaitamine) vastavalt graafikule
2. Õpiabi ainetunnis - kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevaid erimetoodilisi töövõtteid ja rakendatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid - diferentseeritud õpetamine ja hindamine, kohandatud jõukohane õppematerjal.
3. Õpiabirühmades tegevuse rakendamine:
a) õpilaste suulise ja kirjaliku kõne arendamine lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või
olemusest, kõnepuuete korrigeerimine;
b) õpilaste kognitiivsete oskuste arendamine;
c) eripedagoogiliste võtete abil õpioskuste ja õpivilumuste kujundamine ja arendamine;
d) individuaalse õppekava koostamine õpilasele õpiabitundideks lähtuvalt klassi või aineõpetaja töökavast.
4. IÕK koostamine HEV õpilasele kooli otsusel - õpitulemusi ei vähendata, erisused õppesisus, õppekorralduses, hindamises.
5. IÕK koostamine vajadusel Pärnu Rajaleidja keskuse soovitusel - võimalik asendada või vähendada õpitulemusi, asendada kohustuslikke aineid või neist vabastada.
6. IÕK koostamine valdkonnaandekatele lastele - erisused õppekorralduses, õppesisus.
7. Tugiõppetunnid eksamiainetes
8. Töö arenguringis
9. Psühholoogiline nõustamine ja abi - soovitame Pärnumaa Rajaleidja keskuse abi.
10. Sotsiaalpedagoogiline nõustamine ja abi
11. Meditsiiniline abi vastavalt koolitervishoiu süsteemis ettenähtule
12. Tugikomisjoni töö ja abi õpilaste probleemide lahendamisel (iga trimestri lõpus ja vajadusel kogu õppeperioodi kestel)
13. Huvitegevus– oluline roll õpilase kompensatsioonimehhanismide arendamisel õpiraskuste ületamiseks.
14. Raamatukogu töö koolis– omab üldarendavat ja õppeainete omandamist toetavat rolli.
II Väljaspool haridusasutust soovitame Pärnumaa Rajaleidja keskuse nõustamisteenuseid -
psühholoogiline, logopeediline, eripedagoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine ning nõustamiskomisjoniga seotud küsimused.
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
