ÕppenõukoguProjekt “Sinu käed päästavad elu!”
16. oktoobril tähistati Euroopas südame taaskäivitamise päeva ning selle raames viis ka Pärnu Haigla läbi suuremahulise elustamiskoolituse “Sinu käed päästavad elu”. Ettevõtmise raames tutvustati praktilisi elustamisvõtteid ja tuletati meelde põhitõdesid mida 112 telefonile helistades järgida. Samuti oli õpilastel võimalus tutvuda kiirabi autoga. Me oleme väga rõõmsad, et ka meie kooli õpilastel ja õpetajatel oli võimalus sellest osa saada ja oma teadmisi elustamise teemal täiendada või kinnistada.
Õp. Marge
Eesti Rahva Muuseumi projekt „Sünnipaik“ jõudis Saarde valda
24.septembril osales meie kooli 8.klassi õpilane Lume Tuum ERM-i projektis „Sünnipaik“. Saarde vallas Mõimessaares sündinud keeleteadlase ja polügloti Pent Nurmekundi sünnikodu tähistava kivi juures luges Lume tema Mulgi murdes kirjutatud luuletuse „Kõllanõmme“.
Kõllanõmme-kulne kotus,
pedäjitest pärätü.
Unka otsan tor`sipesä
vahimihess vaadetü./---/
Tuulek pedäjite ossilt,
nõnna vaiguhõnngu tuup,
sinikeg nink kailug üten
miule kassikangast kuup./----/
Peeter Volkonski eestvedamisel läbiviidava projekti tulemusel peaks mõne aasta pärast Eesti Rahva Muuseumil olema kokku pandud virtuaalne kaart, kust iga huviline saab vaadata Eesti jaoks oluliste inimeste sünnikohti. Kokku kaardistatakse 300 mälestuskivi või -plaadiga tähistatud sünnipaika ja nendest luuakse digitaalne andmekogu.
Lisaks filmitakse iga suurkuju sünnikohal tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30–40sekundiline videoklipp ja neist klippidest kujuneb e-ERM-is suurkujude virtuaalnäitus. Iga sünnipaik varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeale sattudes oleks võimalik seda klippi vaadata. Klippidele lisatakse lingid, mis suurkujusid lähemalt tutvustavad. Ootame põnevusega ERM-i virtuaalnäituse valmimist, et igaüks saaks vaadata ja kuulata Lume kaunist esitust ning tutvuda põhjalikumalt Pent Nurmekundi elu ja tegevusega.
Õpetaja Riina Ollo
Metsaviktoriin 2019
Nii nagu juba tavaks saanud toimus ka sellel aastal traditsiooniline metsaviktoriin 8. aprillist kuni 8. maini. Meie koolist võttis viktoriinist osa 4 klassi. Meie vanuserühmas (5.-9. klass) võttis üle vabariigi osa 192 klassikollektiivi. Õpilastel läks päris hästi. Kõige tublim oli 5. klass, kes saavutas 20. koha. 6. Klass saavutas 26. koha, 8. klass 32 koha ja 7. klass 44 koha. Tublid olite! Küsimused olid päris huvitavad ja kohati ka üsna keerulised
Õp. Maie
Surju põhikoolis käis külas keeleteadlane Madis Arukask
Aasta 2019 tähistab saja aasta möödumist eesti keele seadustamisest riigikeelena, mistõttu on see pühendatud eesti keelele. Kuna parim viis oma emakeele kohta midagi uut ja põnevat avastada on kutsuda kooli külla keeleteadlane, sai see tänu Tartu Ülikooli projektile „Eesti keele päevad haridusasutustele“ ka tehtud: 8. veebruaril tuli Surju põhikooli õpilastele eesti keele erijoontest, keelesugulastest, hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest rääkima keeleteadlane ja folklorist Madis Arukask. Lisaks eesti keelele on ta uurinud ka meie lähemaid sugulaskeeli (näiteks vadja ja vepsa keeli), mistõttu oskab ta hästi välja tuua ja näidetega ilmestada eesti keelele eriomaseid tunnuseid võrdluses sugulaskeeltega, samuti aga võrrelda eesti keelt ka nii Euroopas kui mujal maailmas kõneldavate keeltega.
Õpilased said näiteks teada, et eesti keel kuulub kõnelejate arvu poolest maailma neljasaja suurima keele hulka, on üks maailma kahesajast riigikeelest, samuti üks viiekümnest kõrghariduskeelest ning üks kolmekümnest keeletehnoloogilisest keelest. Saime ka teada seda, et alates 2004. aastast, mil Eesti Vabariik astus Euroopa Liitu, on eesti keel üheks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Samuti selgus, et suurem osa Euroopas kõneldavaid keeli kuulub indoeuroopa keelte hulka, eesti keele sugulasi soome-ugri keeli on Euroopa keelte hulgas aga ainult väga väike rühm.
Madis Arukask rõhutas eesti keelest rääkides seda, et eesti keele ja kultuuri säilimiseks ja arenguks peame me kõik iga päev selle eest hoolt kandma. Võrreldes mitmete meie lähemate sugulaskeeltega on eesti keele olukord hetkel veel päris hea – eesti keel on kasutusel riigikeelena, haridus- ja teaduskeelena, Eesti ilu- ja ajakirjanduses on loomulik kirjutada ja lugeda tekste eesti keeles. Seetõttu ongi oluline, et iga Eestis elav inimene oskaks eesti keelt, tahaks seda kasutada iga päev ja täiustaks oma keeleoskust pidevalt. Koolitunnis võivad eesti keele reeglid küll mõnikord tunduda igavad või keerulisedki, kuid keele säilimiseks on nad üliolulised: väikese keele ellujäämise garantiiks on kirjakeele ühtne kuju. Keel ei tähenda aga ainult sõnavorme, sest kõige olulisem on see, milline tähendus on keelel kõneleja jaoks.
Õpilased kuulasid loengut huviga, mõtlesid kaasa ja said loengu lõpus võtta osa keeleteemalisest viktoriinist: hea meel on öelda, et pooled võistkonnad vastasid õigesti kõigile küsimustele. Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna dotsent Madis Arukask pakkus meile kooliperele toreda võimaluse avardada silmaringi, omandada uusi teadmisi ja mõelda meie emakeele rollile kiiresti muutuvas maailmas. Ju selleks, et säiliks eesti keel ja kultuur, peab noortel olema huvi ja soov emakeele kestmisesse ja arengusse panustada.
Õpetaja Riina
Turvaliselt internetis
Veebruari algul tähistati Surju koolis turvalise interneti päeva, külas käis meie piirkonna noorsoopolitseinik Heidi Sosi. Teemaks oli turvaline käitumine internetis ja toimus kaks õpituba - nooremale ja vanemale koolieale.
Peamine nõuanne oli see, et nutiseadmetes tuleb käituda samamoodi nagu päris elus ning jälgida samu viisakusreegleid.
Vanemad õpilased lahendasid koos probleemülesande ning said rohkem infot nutisõltuvusest.
Lapsed ja vanemad peavad jälgima järgmisi nõuandeid:
Lapse internetikäitumise eest vastutab lapsevanem ja Facebooki kasutamine on lubatud alates 13. eluaastast.
Võib juhtuda, et keegi pahatahtlik inimene on teinud libakonto ja saatnud sulle inetuid või imelikke sõnumeid või on kutsunud sind kuhugi. Sellest peab laps rääkima oma vanematele. Kui vanemale ei julge sellest rääkida, siis tuleb leida keegi teine usaldusväärne täiskasvanu. Täiesti võõra inimesega, kellega sa oled internetis sõbraks saanud, ei tohi minna kohtuma.
Salasõnaks ei tasu panna 0000 või 1234 või oma sünniaega vms.
Nalja pärast kellegi teise telefoni võtta või sealt sõnumeid saata ei ole lubatud.
Internetti fotosid üles pannes peab olema ettevaatlik. Nimelt, kui sa hiljem soovid need ära kustutada, siis kustuvad nad ära sinul endal, aga internetti jäävad nad ringlema.
Seega enne kui midagi internetti üles paned, mõtle hoolikalt järele!
Õpetaja Ave
Bioloogiline mitmekesisus veekogude võlumaal
Laseme kõnelda õpilastel:
1-3. klass:
... läksime bussiga Ermistu järve juuurde. Me saime öelda erinevaid kalu ja siis saime parvega sõita ja siis saime uurida veeputukaid. Me võtsime mudaproovi ja siis poisid panid enda muda näo peale. Me saime vaadata, mis muda sees oli.
Kui me hakkasime tagasi minema, siis me alustasime kalade püüdmist. Ja see oli minu parim päev!
(Kaili 2. kl)
... sõitsime bussiga Ermistu järve äärde. Seal saime kala püüda ja uurida veeputukaid. Võtsime veeproove. Saime parvega sõita. Nägime ulpivat sauna. Poisid tegid mudamaski. Siis viskas onu Jüri kalavõrgu vette. Tüdrukud said võrguga putukaid püüda. Ja klassijuhataja tegi meie klassist pilti.
(Triinu 2. kl)
Me käisime esimese, teise ja kolmanda klassiga Ermistus parvega järve peal sõitmas. Kui parvel olime, olid meil kõigil päästevestid seljas. Me võtsime veeproovi ja mudaproovi. Ma sain teada, et muda sügavamas kohas võib olla isegi 12 meetrit. Me püüdsime ka kala. Kaks väikest kala said poisid kätte, aga me lasime nad vette tagasi. Siis näitas Jüri Tenson meile kalu. Ta näitas meile vingerjat, ahvenat ja teisi kalu. Jüri Tenson oli meie giid. Ta rääkis, et haug on nende järve suurim kala. Me saime ka vähki kätte võtta, kuid mina ei julgenud, aga poisid küll. Me saime ka kahvaga kala proovida püüda, aga keegi ei saanud kahvaga kala. Minu arust oli meil väga-väga tore reis!
(Piibe 3. kl)
Käisime Ermistu järvel. Seal Jüri Tenson rääkis kaladest. Ta rääkis, et vingerjas on kalade kuningas ja linask on kalade kuninganna. Püüdsime kala ja sõitsime parvega. Järvel võtsime mudaproove, veeproove ja pärast tegime mudamaski.
(Markus 3. kl)
... parve peal püüdsime planktonit, tegime mudamaske ja võtsime veeproovi. Me püüdsime kala, aga ainult Kert ja Kevin said kala kuna kõik lärmasid silla peal ja kala ei tahtnud eriti tulla. Me võtsime akvaariumist vähke välja ja tegime nendega nalja. Onu Jüri Tenson näitas meile igasuguste kalade pilte ja ta ütles, et järve kuningas on vingerjas ja ta näitas pilti, kus oli peal kala sisikond.
(Marko 3. kl)
4-6. klass: 
... me käisime Ermistu järve ääres 4.- 6. klassiga. Seal mulle meeldis, kui meile õpetati nt raudkiisk või mändvetikas. Sain teada, et mändvetikas on veetaimede kuningas. Mulle meeldis ka, et seal võis kala püüda ja kaasa võtta.
Keity (5. kl)
...mulle meeldis seal kala püüda ja erinevaid asju näha ja proovida. Mulle meeldis seal veel erinevaid taimi näha ja ka parve peal käia.
Oliver (5. kl)
...mulle meeldis eriti vee hapesust mõõtaja mõõteriistu kasutada. Püüdsin ise ka ühe tillukese kala, aga see tegi mind ikkagi rõõmsaks. Mulle meeldisid need säilitatud kalad. Need olid lahedad ja hirmsad samal ajal. Aleksander püüdis kinni ka ühe haugi.
Markus (5. kl)
...mulle meeldis seal see, et saime muda mõõta ja ka veel temperatuuri mõõta. Seal saime ka luubi telefoni külge panna.
Reimo (5. kl)
7-9. klass:
Teisipäeval, 12.septembril sõitsid 7.-9. klassi õpilased koos õpetaja Marge ja õpetaja Liisiga Ermistu järve äärde.
Kui me sinna jõudsime, tutvustati meile lühidalt Ermistu järvest See on 500 hektarit suur, Eestis suuruselt üheksandal kohal ja selles leidub ravimuda. Mudakihi paksus on lausa 12 meetrit.
Ermistu järv on kalade poolest liigirikas. Ka meile tutvustati erinevaid kalu, kes järves elavad. Kõige paremini jäi neist meelde vingerjas. Vingerja sugulast hinki võib leida ka meile lähedal asuvast Reiu jõest. Samuti räägiti meile lindudest, kes järve ääres ja järvel elavad.
Me saime sõita ka parvega ja samal ajal kui parv liikus, räägiti meile lähemalt järvest ja mudast, mida seal leidub väga palju.
Ekskursioon Ermistusse oli väga huvitav ja meeldis mulle väga!
Angela (9. kl)
