ÕppenõukoguKoosoleku protokoll nr 5 26 mai 2004
Aeg: 26.mai 2004. a. algusega kell 15.00
Koht: Surju Põhikool
Osalejad: hoolekogu liikmed Janika Lillemets, Evi Kukk, Kadri Aija Viik, Urmas Sähka, Katrin Maal.
Puudus hoolekogu liige Riina Ojaste.
Koosolekust võtsid osa Surju Põhikooli direktor Villu Mengel ja direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal Silvi Hanson.
PÄEVAKORRAS:
1.Kokkuvõtted õpilaste ankeetküsitlustest.
Ankeetküsitlus viidi läbi 1- 4 klassile kus 37 õpilast vastasid 10 küsimusele ja 5- 9 klassile kus 78 õpilast vastasid 17 küsimusele. Ankeedi lõpus andsime õpilastele võimaluse esitada küsimusi ja teha omapoolseid ettepanekuid.
Hoolekogu eesmärgiks oli teada saada ka õpilaste arvamusi, et olla abiks probleemide lahendamisel ning edastada koolile õpilaste poolt enim pakutud treening-gruppide vajadust uue kooli võimla avamisel.
Hoolekogu liikmed koos kooli juhtkonnaga vaatasid läbi õpilaste täidetud ankeedid ja õpilaste poolt esitatud küsimused või ettepanekud ning analüüsiti põhjalikult kokkuvõttlikke tulemusi mille esitas hoolekogu esimees Janika Lillemets.
OTSUSTATI:
1.Võtta teadmiseks hoolekogu esimehe Janika Lillemetsa poolt esitatud õpilaste küsitluste kokkuvõtlikud tulemused.
2.Edastada õpilastele ankeetküsitluste kokkuvõtted kooli seinalehel.
3.Surju Põhikooli direktoril Villu Mengelil ja direktori asetäitjal õppe-kasvatustöö alal Silvi Hansonil korraldada õpilaste küsimustele vastamine esmaspäevasel kl.juhataja tunni ajal kooli üldkogunemisel.
Protokollija: Janika Lillemets
ANKEETKÜSITLUSE KOKKUVÕTE
Hoolekogu liikmed viisid läbi küsitluse , kus palusime lastevanematel vastata mõningatele küsimustele , eesmärgiks oli koostöö parandamine kooli ja lastevanematega.
Laiali jagati 79 ankeeti , tagasi toodi 54 ankeeti ,kolm neist olid täitmata.
1. Kas olete rahul kooli õpetamise- ja õppimisviisidega?
30 ankeedile vastanutest on rahul
arvamustega : oleks tore kui lapsi üle ei hinnataks ja õpetajate vahetumine nõuab lastelt aina ümber häälestumist.
7 ankeedile vastanutest ei ole rahul
arvamustega: lapsi ei õpetata iseseisvalt raamatuga töötama ,
oleks vajalik alates 2 klassi lapsi hinnata kuna praegune süsteem ei anna ülevaadet lapse tulemustest ,
lapsel on tunnis igav, osad õpetajad kiusavad õpilasi,
pahandusi ei tohiks klaarida õppetundide arvel ja lahendust võiks küsida vahetevahel ka lastelt
9 ankeedile vastanutest on peaaegu rahul
arvamustega:
suuremate klasside matemaatika õpetaja võiks lastele rohkem selgitada,et õpilased aru saaksid õppeainest.
2 ankeedile vastanutest puudus ülevaade
arvamustega:
algklassidega pole kursis , suurematel jätab soovida füüsika tund,
laiemas mõttes puudub ülevaade , küll aga õppis meie laps neli aastat õpetaja Ave Kartau klassis tema tööd lastega hindan ma väga kõrgelt.
3 ankeedil puudus vastus.
2. Kas Teie arvates on koolis lastele piisavalt vabaaja sisustamise võimalusi?
22 ankeedile vastanust vastas jaatavalt
arvamustega:
kui laps tahab ,siis leiaks midagi meelepärast
arvuti kasutamis võimaluse võiks teha õpilastele kättesaadavamaks
puutööring on asjalik ,sportimise pool kesine.
29 ankeedile vastanust vastas eitavalt
arvamustega:
linna ringidest osavõtt pea-aegu võimatu bussi liikluse pärast ,
kaugemal elavatel lastel on raske osavõtta kooliringidest , mõningatel puuduvad rahalised võimalused ,
tahetakse lapsed võimalikult ruttu majast välja saada,
rohkem spordiringe,
rahvatantsu-, kunsti- ja tehnikaringi puudus, algklasside õpilastele võõrkeele ringid,
ei tea kõiki võimalusi,võiks laste käest küsida mida nemad teha soovivad,
väga hea ring poiste puutööring. Aitähh selle ringi õpetajale!
3. Millised sportimisvõimalusi ( treening-gruppe ) näeksite uue võimla valmimisel?
oma arvamust avaldas 43 ankeedi täitjat , 6 ei vastanud ,
2 ankeedile vastanute arvates tuleks laste soove arvestada.
Pakuti , et erinevate võimalustega võimlat saaks külastada õhtuti terve pere.
Pakuti erinevaid pallimänge erinevaid liikumis rühmi
korvpalli P,T 29 korda
aeroobikat 16 korda
võrkpalli P,T 24 korda
jalgpalli 14 korda
võimlemisgruppe 7 korda
tennist 5 korda
tantsulist liikumist P,T 4 korda
lauatennist 3 korda
iluvõimlemist 4 korda
sulgpalli 2 korda
peotantsu 3 korda
rahvastepalli 1 kord
akropaatikat 1 kord
squashi 1 kord
keegelit 1 kord
kergejõustiku 13 korda
enesekaitset 1 kord
karated 6 korda
ekstreem sporti 1 kord
poksi 3 korda
tugitooli sporti 1 kord
raskejõustiku 2 korda
maadlust 2 korda
jõusaalinurka 2 korda
4. Kas pooldate koolis kasvatustöökomisjoni, kus arutatakse õpilase käitumisprobleeme?
40 ankeedile vastanutest pooldab kasvatustöökomisjoni
arvamustega:
pidi ammu töötama hakkama, miks ei ole veel käivitunud?
on lapsi kelle puhul see näib vajalik , probleemidele tuleks leida lahendusi, muuta tõhusamaks, noori endid juhtida seda läbi viima,õpilane peaks ise aru andma oma käitumisest
tuleks last suunata õigele teele , kuid mitte alandada ega laimata ,ei poolda ka õpilase igakordset sinna kutsumist.
8 ankeedile vastanutest ei poolda kasvatustöökomisjoni
arvamustega:
pooldan õpetajate ja vanemate tihedamat koostööd,
probleemi arutamisest ei tohiks kujuneda moraalset vägivalda , lahendajateks peaksid olema lapsevanemad , piisaks õpetaja ja direktoriga rääkimisest.
3 ankeeti olid vastuseta.
5. Kas Teie arvates õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ühised väljasõidudparandaksid koostööd kooli ja lastevanematega?
25 ankeedile vastanutest arvasid , et parandaksid
arvamustega:
oman ühist väljasõidu kogemust,
eelnevalt pidada nõu lastevanematega kas majanduslik olukord lubab,
kui osaleksid kõik , siis kindlasti .
11 ankeedile vastanutest arvasid ,et ühised väljasõidud ei paranda koostööd
arvamustega :
kui ei suudeta kontakti leida , siis ei aita ka väljasõidud ,
soovijaid napiks.
12 ankeedile vastanutest arvasid võibolla:
nooremas koolieas , hiljem mitte ,
võiks eksperementeerida, kuigi töö ja lõbu on kaks ise asja.
3 ankeeti jäid vastuseta.
6. Kas Teie laps(-ed) tunneb ennast koolis käies turvaliselt?
30 ankeedile vastanutest arvavad , et nende lapsed tunnevad ennast koolis käies turvaliselt.
11 ankeedile vastanutest arvavad , et nende lapsed ei tunne ennast koolis käies turvaliselt
arvamustega:
liiga palju halba kooli ümbruses , peale viimast intsidenti pooldan turvameest koolis,
minu pojale pani üks poiss põleva tulemasina tagumiku alla , õnneks viga ei saanud.
9 ankeedile vastanutest arvavad , et võibolla tunnevad nende lapsed ennast koolis käies turvaliselt.
1 ankeet jäi vastuseta.
7. Kas Teie laps(-ed) tahab hommikul kooli minna?
32 ankeedile vastanutest arvavad, et siiani pole nurisenud.
kui ei ole väsinud , mõningate ainete pärast kohe kindlasti!
18 ankeedile vastanutest arvavad , mitte just eriti suure rõõmuga
väiksemale lapsele koolitee on liiga pikk ,
vägisi ajada ei ole vaja .
1 ankeet jäi vastuseta.
8. Kui lapsel ilmnevad koolis probleemid, kas õpetaja peaks Teile kohe teavitama telefoni (õpilaspäeviku) teel?
50 ankeedile vastanutest arvavad , et surema probleemi puhul telefoni teel
see tagaks mure õigeaekselt teada saamist, kuna tihti jääb õpilaspäevik vanematel nägemata ,
muidu piisab ka õpilaspäevikust.
1 ankeet jäi vastuseta.
9. Kas Teil on olnud takistusi õpetajate ja kooli juhtkonnaga suhtlemisel?
43 ankeedile vastanutel, ei ole olnud takistusi õpetajate ja juhtkonnaga suhtlemisel.
5 ankeedile vastanutest leidis ,
et osaliselt , kuna õige kontakt puudub , juhtkonnaga.
2 ankeedile vastanutest pole veel suhelnud õpetajatega ja kooli juhtkonnaga.
1 ankeet jäi vastuseta.
10. Kas lastevanemate koosolekud on vajalikud ja kui sageli ?
15 ankeedile vastanutest pakkus , et lastevanemate koosolekud võiksid toimuda igal veerandil,
arvamustega:
koosolekuid võiks korraldada koos lastega ,
et olla kursis ka hariduseluga ja koolis toimuvaga,
tihedam kontakt probleemsete õpilaste vanematega.
17 ankeedile vastanutest pakkus , et praeguste osalejate arvu vaadates piisaks kord aastas
arvamustega;
koosolekutel võiks rääkida ka muust kui õpitulemustest,
osalevad tavaliselt need kes on niigi kõigega kursis,
toimuda võiksid ka ainult klassi koosolekud.
13 ankeedile vastanutest arvasid , et koosolekud võiksid toimuda kaks korda õppeaastas.
6 ankeedile vastanutest leidsid , et lastevanemate koosolekuid ei ole vaja ,
arvamustega:
kui seal peab ainult suu kinni istuma ja kuulama,
koosolekuid asendaks kirjade ja vahetud vestlused klassijuhatajaga.
11. Kas lastevanemate koosolekud peaksid toimuma koolis või kusagil mujal?
43 ankeedile vastanutest arvas, et kool on loomulik keskond koosolekute pidamiseks
arvamustega:
annaks võimaluse suhelda kõigi õpetajatega kes lapsega tegelevad,
üldkoosolekud koolis ja klassi koosolekud n. Rahvamajas,
koosolekud võiksid toimuda nädalavahetusel , et töötav lapsevanem saaks ka tulla.
3 ankeedile vastanutest arvas , et koosolekud võiksid toimuda mujal pikniku vormis koos lastega.
5 ankeedile vastanutest leidis , et pole oluline kus koosolekud toimuvad ,peaasi , et toimuvad.
12. Milline võiks olla hoolekogu roll koolis?
31 ankeedile vastanutest ei ole tema tööst aru saanud või puudub teave hoolekogu tööst.
20 ankeedile vastanutest arvab , et hoolekogu peaks:
kaitsma õpilaste huve , ära kuulama nende probleemid , tagama lastele turvalise keskonna koolis,
olema kontrolliv ,suunav ja organiseeriv ,
vahendama lastevanemate ja kooli vahel adekvaatset informatsiooni , avaldama rohkem oma mõtteid ja tegema huvitavamaid ettepanekuid , teha ka ankeet küsitlusi , kontrollima õppetööd koolis ja suhtuda koolisisestesse probleemidesse tõsisemalt - eriti õpiraskustega õpilastest,
esindama lastevanemate seisukohti , osaleda kooli direktori valimistel , aidata kooli ja kodu koostööle kaasa,hoolekogu otsuseid tuleks aksepteerida , otsused ei peaks jääma laua sahtlisse
kooli poolt valitud suundade ja harude toetamine,olema lastevanemate poolt suurearvulisem , suuri otsustus õigusi ei peaks olema.
13. Milline võiks olla kooli riietus (kooli logo kasutamine?)
22 ankeedile vastanutest arvas , et kooli riietus peaks olema vaba
arvamustega:
koolivormi muretsemiseks puuduksid majanduslikud võimalused ,
kuid igapäevane riietus peaks olema korrektne , puhas ja terve,
üks riietusesemest võiks olla logoga , et jääks mälestus koolist
laste enda otsustada , mida nad soovivad ja milline on nende tuleviku nägemus.
22 ankeedile vastanutest pooldas ühtsete riiete vajadust mis distsiplineeriks ja ühtlustaks taset
arvamustega:
7-9kl. poisid võiksid kanda triiksärki ja lipsu ,
panna piirang riiete suhtes - nabasärgid , puusapüksid mis kuidagi ei ulatu puusani ja ruumis kantavad peakatted,
logo võiks kasutada mütsil , T-särgil või kampsunil - mitte kogu riietus
7 ankeedile vastanutest ei pidanud vajalikuks kasutada logo igapäevastel kooliriietel
riietus peaks jääma vabaks kuna laps määrib riideid ja see eeldaks mitut logoga särgi vms. muretsemist ,koolilogoga riideid võiksid kanda need õpilased kes esindavad oma kooli mõnel olümpiaadil , spordivõistlustel jne.
Koosoleku protokoll nr 4 21. aprill 2004a.
Protokoll nr 4
Aeg: 21.aprillil algusega kell 15.00
Koht: Surju Põhikool
Osalejad: hoolekogu liikmed Janika Lillemets, Helen Sommer, Evi Kukk, Kadri-Aija Viik, Riina Ojaste, Urmas Sähka ja direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal Silvi Hanson.
Puudusid: hoolekogu liige Katrin Maal.
PÄEVAKORRAS:
1.Õppe-kasvatustöö tulemused III õppeveerandil.
2. Kasvuraskustega õppeklassi käitumise ja hakkamasaamise analüüs.
3. Kooli ja lastevanemate vahelise koostöö parandamise võimalused.
1.Silvi Hanson andis ülevaate III õppeveerandi tulemustest. Lisaks on hea tõdeda, et koolis on 17 õpilast, kes ei ole puudunud ühtki õppetundi. Keskmiselt puudus kooli õpilane 19,6 tundi veerandis, õppeedukus oli 87,4% ning hindele “väga hea” kõigis õppeainetes õppis 7 õpilast.
Otsustati:
Informatsioon võtta teadmiseks
2.Kasvatusraskustega õppeklassi töö analüüsis oli meeldiv tõdeda, et kui õppenõukogu otsustas ühel poisil lubada soovi korral oma eelmisse, s.o tavaklassi tagasi, siis poiss kasutas seda võimalust ning on hetkel väga rahul.
Kahjuks tekivad aeg-ajalt poistega ka pahandused. Põhiline mure on ebatsensuursete sõnade ülisage kasutamine.
Arutlusel oli õpetajatepoolne arvamus klassi loomise otstarbekuse ja võimaliku jätkamise suhtes ka järgmisel õppeaastal ning see oli ühehäälselt järgmine-
klassis kahe klassi õpetamine, praktiliselt üheaegselt, on raske, kuid samas on tulemused näidanud, et asi on seda väärt. Tähtsusetu pole seegi, et tänu taolise klassi olemasolule on võimalik saavutada paremaid õppetulemusi ka teistel.
Õpetajatel on soovitav külastada teineteise tunde just "poisteklassis", nn kogemuslik õpe.
Otsustati:
1. Soovitada külastada õpetajatel teineteise tunde.
2. Hoolekogu liikmed külastavad poisteklassis ainetunde.
3. Jätkub juhtkonna sisekontroll.
3. Parandamaks kooli koostööd lastevanematega, jagati hoolekogu poolt koostatud anonüümsed küsitluslehed vanematele välja, et saada teada lapsevanemaid huvitav temaatika, ootused, mured ja probleemid ning leidmaks sellele rahuldavaid lahendusi.
Lastevanematele jagati välja kokku 79 küsimustikku, millest tagasi 21.aprilliks jõudis 56.
Kokkuvõte küsitlusest tuuakse rahva ette 29.04. kooli lastevanemate ja töötajate üldkoosolekul. Samas püütakse leida ka konkreetseid lahendusi probleemidele,ettepanekutele.
Otsustati:
Ära oodata töötajate ja lapsevanemate üldkoosoleku tulemused,
kaasata lapsevanemaid tihedasse koostöösse,saavutamaks paremaid kasvatus– ja õppetulemusi.
Urmas Sähka
Protokollija
Koosoleku protokoll nr 3 17 märts 2004a.
Protokoll nr. 3
Aeg: 17. märts 2004 a. algusega kell 15.00
Koht: Surju Põhikool
Osalejad: hoolekogu liikmed Evi Kukk, Janika Lillemets, Helen Sommer, Riina Ojaste, Urmas Sähka, Kadri-Aija Viik, Katrin Maal ja Surju Põhikooli direktor Villu Mengel.
PÄEVAKORRAS:
1. Pedagoogide töötasustamise aluste kinnitamine.
2. Õpilaste suvevaheaja sisustamise võimalused.
3. Jooksvad küsimused.
Otsustati:
1.Teha vallavolikogule ettepanek kinnitada kooli pedagoogide töötasu palgamäärad järgmised:
noorempedagoog 5990.-
pedagoog 6395.-
vanempedagoog 7270.-
direktor 9890.-
2. Suvevaheajal on vallas kavas korraldada nn töö-ja puhkerühm parimatele õpilastele, kokku saab osaleda 20 õpilast.
Töörühm alustab 7. juunil ning lõpetab 18. juunil. Selle aja jooksul saavad lapsed tegeleda heakorratöödega valla keskuses, osaleda mitmesugustel üritustel ning laagrirühma töö lõppedes osaleda ekskursioonil.Töötatakse 4 tundi päevas, millele järgneb mingi üritus.Tööd juhendavad kaks õpetajat. Osaleda saavad 6.-8.klassi õpilased, kahjuks on sellel ajal 9. klassil eksamiperiood, seega jäävad nemad seekord rühma tööst-tegemistest kõrvale. Kahtlemata on kiiduväärt võimalus saada töö eest ka tasu, nimelt 12 krooni tunnis ning tööpäeva lõpus ka kõhu korralikult täis süüa. Lastele on ette nähtud ka mingi huvitav-põnev riietusese.
Selleks on võib olla müts, T-särk vms. Augustikuus on kavas korraldada samuti töörühm. Seekord on osalejate arv juba suurem ning tööd toimuvad põhiliselt koolimaja juures.
3. Hoolekodus toimus sisemine muutus. Nimelt senine esimees Helen Sommer asendus uue esimehega, kelleks sai Janika Lillemets, kuna Helen Sommer on tööga väga hõivatud. Ta jätkab tööd hoolekogus esimehe asetäitjana.Valijad nõus ühel häälel.
4.Surju põhikooli direktor Villu Mengel tegi hoolekogule ettepaneku selgitada välja spordiringide vajadus uues võimlas.
Urmas Sähka
Protokollija
Koosoleku protokoll nr 2 10 veebruar 2004
Aeg: 10. veebruar 2004. a. algusega kell 15.00
Koht: Surju Põhikool
Osalejad: Hoolekogu liikmed Helen Sommer, Janika Lillemets, Evi Kukk. Kadri Aija Viik, Urmas Sähka, Riina Ojaste. Puudus hoolekogu liige Katrin Maal.
Koosolekust võtsid osa Surju Põhikooli direktor Villu Mengel ja direktori asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal Silvi Hanson.
PÄEVAKORRAS:
1.Õppe- kasvatustöö tulemused II õpppeveerandil.
2.Surju Põhikooli 2004. aasta eelarve projekti läbi arutamine.
3.Direktori valimiseks konkurskomisjoni liikme valimine.
4.Jooksvad küsimused.
PÄEVAKORRAPUNKT 1.
Õppe-ja kasvatustöö tulemused II õppeveerandil esitas Surju Põhikooli direktori asetäitja õppe- kasvatustöö alal Silvi Hanson.
Hindamisele kuulus 105 õpilast, nendest 80% tulid õppimisega toime ja 20% olid õpiraskustega. Edukaid õpilasi 39%, 4 õpilase tunnistusel olid ainult viied ja 37 õpilasel olid tunnistusel neljad, viied.
Puudulike hindeid 21 õpilasel, mitterahuldava käitumisega õpilasi 5.
Võrreldes eelmise I õppeveerandiga on õpilaste õppeedukus langenud ja kasvanud on puudumiste arv sealhulgas ka põhjuseta puudumine. Üldse pole koolist puudunud 26 õpilast.
OTSUSTATI:
Võtta teadmiseks Surju Põhikooli direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal Silvi Hansoni esitatud informatsioon õppe-ja kasvatustöö tulemused II õppeveerandil.
PÄVAKORRAPUNKT 2.
Analüüsiti Surju Põhikooli 2004. aasta eelarve projekti.
Kuna koolile ehitatav võimla vajab veel juurde rahastamist leiti, et eelarve projekt peaks olema võimalikult minimaalne.
OTSUSTATI:
Hoolekogu poolt kiita heaks 2004. aasta eelarve projekt.
PÄEVAKORRAPUNKT 3.
Kuna koolil direktori 5-aastase tähtajaga tööleping on möödumas tuleb korraldada direktori ametikoha täitmise konkurs, kuhu kuulub ka hoolekogust üks liige.
OTSUSTATI:
Valida konkurskomisjoni liikmeks Janika Lillemets.
PÄEVAKORRAPUNKT 4.
Kuna kasvatusrasraskustega klassis on õpitulemused halvenenud, esineb pidev tundide segamine ja ebaviisakas käitumine õpetajate suhtes, tegi Evi Kukk ettepaneku hoolekogu liikmetele, leida võimalikke lahendusi olukorra parandamiseks.
OTSUSTATI:
Hakkata külastama kasvatusrasraskustega klassi tunde hoolekogu liikmete poolt
Protokollija: Janika Lillemets
Koosoleku protokoll nr 1 30. oktoobril 2003.a
Koosolekut juhatas kuni hoolekogu esimehe valimiseni hoolekogu liige Evi Kukk, seejärel hoolekogu esimees Helen Sommer. Protokollis hoolekogu liige Evi Kukk.
Koosolekust võtsid osa hoolekogu liikmed Evi Kukk, Jaanika Lillemets, Helen Sommer, Riina Ojaste, Urmas Sähka ja Kadri-Aija Viik. Puudus hoolekogu liige Katrin Maal. Koosolekust võttis osa Surju Põhikooli direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal Silvi Hanson.
Päevakorras:
1. Hoolekogu esimehe, aseesimehe ja protokollija valimine.
2. Hoolekogu tööplaani kinnitamine 2003-2004 õppeaastaks.
3. Õppe-kasvatustöö analüüs I õppeveerandil.
4. Õppe-kasvatustöö tulemused õppe-ja kasvatusraskustega klassis.
Päevakorrapunkt 1
Hoolekogu esimehe, aseesimehe ja protokollija valimine.
Ettekandega esines hoolekogu liige Evi Kukk.
Kuna hoolekogu esimees Epp Niinemets ei ole enam hoolekogu liige, siis tuleb hoolekogul valida uus esimees. Vajalik oleks valida ka aseesimees ja protokollija.
O T S U S T A T I:
1. Valida hoolekogu esimeheks Helen Sommer (poolt 6 hoolekogu liiget, vastu ei olnud).
2. Valida hoolekogu aseesimeheks Jaanika Lillemets (poolt 6 hoolekogu liiget, vastu ei olnud).
3. Valida protokollijaks Urmas Sähka (poolt 6 hoolekogu liiget, vastu ei olnud).
Päevakorrapunkt 2
Hoolekogu tööplaani kinnitamine 2003-2004 õppeaastaks.
Kõik hoolekogu liikmed tegid ettepanekuid tööplaani koostamiseks.
O T S U S T A T I:
1. Kinnitada hoolekogu tööplaan 2003-2004 õppeaastaks. (kõik poolt)
Päevakorrapunkt 3
Õppe-kasvatustöö analüüs I õppeveerandil..
Ettekandega esines Surju Põhikooli direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal Silvi Hanson. Ainult viitega õppivaid õpilasi oli 8, neljade ja viitega õpilasi 46. Edukate õpilaste arv moodustab 43 %. Keskmine õppeedukus oli 87 %. Õpiraskustega so puudulike hinnetega oli 13 % õpilasi. Mitterahuldavaid hindeid oli 14 õpilasel, nendest 11 õpilasel oli 1 puudulik hinne ja 3 õpilasel mitu puudulikku hinnet. Rohkem oli puudulikke hindeid matemaatikas 8, inglise keeles 4 . Käitumine oli puudulik 2 õpilasel. Probleemiks on kodustel põhjustel puudumine. Vanemad lubavad liiga kergekäeliselt oma lapsi kodustel põhjustel puududa, kuid samas võib õpilasel jääda teadmistesse lünk. Valla keskuse lapsed hilinevad sageli tundidesse. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on õpilaste õppeedukus ja käitumine paranenud.
Hoolekogu liikmed Kadri-Aija Viik, Evi Kukk, Jaanika Lillemets ja hoolekogu esimees Helen Sommer esitasid küsimusi ja tegid ettepanekuid õppe-kasvatustöö kohta.
O T S U S T A T I:
1. Võtta Surju Põhikooli direktori asetäitja Silvi Hansoni informatsioon õppe-kasvatustöö analüüsi kohta I õppeveerandil teadmiseks ja teha Silvi Hansonile ettepanek kajastada valla lehes “Surju Sõnumid” õpilaste hindamise metoodikat.
Päevakorrapunkt 4
Õppe-kasvatustöö tulemused õppe-ja kasvatusraskustega klassis.
Ettekandega esine Silvi Hanson direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal.
Vastavalt kooli hoolekogu ettepanekule moodustati õppeaasta algul kasvatusraskustega õppeklass 8 õpilasega, nendest 7 klassist 6 õpilast ja 8 klassist 2 õpilast. Seoses selle klassi moodustamisega on õppetöö tulemused paranenud 7 ja 8 klassis, kuna tundide segamist on vähem. Käitumisraskustega klassis on enamus õpilastel õppeedukus paranenud ja mitterahuldava käitumishindega õpilasi ei olnud, kuid puudulikke hindeid oli 4 õpilasel. Tundides korra saavutamisega on selles klassis noorematel õpetajatel raskusi. Klassijuhatajal on õpilastega hea kontakt. Mitu poissi on hakanud korralikult õppima eesmärgiga minna tagasi oma klassi. Võib öelda, et klassi moodustamine on ennast igati õigustanud. Täpsemad tulemused selguvad õppeaasta lõpul.
Hoolekogu liige Urmas Sähka täiendas Silvi Hansoni ettekannet. Hoolekogu esimees Helen Sommer, hoolekogu liikmed Kadri-Aija Viik, Riina Ojasteja Jaanika Lillemets esitasid küsimusi ja avaldasid oma arvamust õppe-ja kasvatusraskustega klassi vajaduse kohta.
OTSUSTATI:
1. Võtte Surju Põhikooli direktori asetäitja Silvi Hansoni informatsioon õppe-kasvatustöö tulemuste kohta õppe-ja kasvatusraskustega klassis teadmiseks.
2. Õppeaasta lõpul teha otsus õppe-ja kasvatusraskustega eriklassi jätkamise vajaduse kohta.
Protokollija: Evi Kukk
