Turvalise interneti päeva tähistamine veebruaris on Surju Põhikoolis juba traditsiooniline. Sel aastal külastas kooli veebikonstaabel Ville Ränik ning pidas nii väiksematele kui suurematele loengu teemal ,,Ohud internetis". Kuulsime, et oluline on teada, mida internetis teha võib ja mida mitte.

 Et ohutult liigelda, peame kinni pidama liiklusreeglitest. Internetis on veebiliiklus ja seal on samuti reeglid, mida peame järgima.
Kui päris liikluses valesti käitudes võid näiteks kukkuda, siis internetis viga tehes ei pruugi sellest kohe arugi saada.
Iga asi, mida sa internetis teed, on suurema tähendusega, kui sa algul arvad. Sa pead vastutama selle eest, mida veebi üles riputad.
Ei ole mõtet levitada rumalusi, vaid tarkusi.
See, mida sa sotsiaalmeedias postitad, näitab, milline sa oled. Ole viisakas, ära tülitse.
Inimesed, kes teisi sotsiaalmeedias kiusavad, vajavad ise abi. Nad vajavad tähelepanu, neil on endal mingi probleem.
Kõik, mida sotsiaalmeedias näed, ei pruugi olla õige ja kõike ei pea järgi tegema.
Sotsiaalmeedias võid kohtuda inimestega, kellel ei ole head kavatsused.
Kui sa ei tea, kas sisu on õige või vale, küsi kelleltki targemalt.
Ära saada võõrastele oma andmeid ega pilte endast ning ära jaga infot oma perekonna kohta.
Nii lapsevanematel kui õpilastel on oluline teada, missuguses vanuses võib teha sotsiaalmeedia konto. Vanusepiiranguga soovitakse lapsi kaitsta mitteeakohase sisu eest.
Hea näpunäide on see, et kui sa märkad, et kooli arvutis on kellelgi jäänud mõnelt kontolt kogemata välja logimata, siis tuleb sealt välja logida ja konto omanikule märku anda, et ta oleks järgmisel korral hoolsam.
Küberhügieenireegleid on oluline järgida ka oma nutivahendis. Kas sinu telefonil on parool või turvalukk?

Lisaks veebikonstaabli loengule panid paljud õpilased end proovile lahendades veebipõhist KüberNööpNõela testi, mis koosnes nutiseadmetega seotud loogikaküsimustest.

Õp. Ave Kartau