16.novembril 2011 kell 4 hommikul kogunesime Tallinna lennujaama. Algamas oli pikk lend Brasiiliasse, Caldas Novasesse noorte male MM-ile. Eesti meeskond koosnes minust, Häädemeeste poisist Arthur Valgest (ka Raivo Raaliste õpilane), Haapsalu poisist Ottomar Ladvast (Eesti ja ka Euroopa mitmekordne noorte meister) ja Tallinna poisist Hendrik Haavamäest. Täiskasvanutest olid meiega Hendriku ja Arthuri isad.
 Esmalt lendasime Amsterdami, see ots oli üpris lühike. Sellele järgnes 12-tunnine lend Sao Paulosse. See oleks olnud ränk, aga ei olnudki, sest kõigil oli eesistme peal isiklik meelelahutuskeskus. Sao Paulost Goiasesse lend oli ka huvitav - lennuk  hakkas juba õhku tõusma, kui järsku pidurdas ning  seisma jäi. Öeldi, et mootorite jahutusega oli probleeme, kuid peagi sai see asi korda ja lennuk sai ikkagi kuidagi lendu. Nii me jõudsime Goiasesse, kust algas  3-tunnine bussisõit Caldas Novasesse. Lõpuks, 17. novembril, kell 4 kohaliku aja järgi, peale 28 tunnist sõitu jõudsime me oma hotelli.
Ma mängisin kuni 14 aastaste vanuserühmas. Mängud algasid 18.novembril ning ma alustasin viigiga raskes mängus Tšehhi meistriga. Teises mängus võitsin ühte poolakat. Seega olin saavutanud 2 esimese mänguga 1,5 punkti, mis oli väga hea algus. Kuid 3.voorus tuli mul kahjuks vastu võtta kaotuse ameeriklaselt. Kuid siis ma võitsin ühte brasiillast, kes oli Fide meister. Viiendas voorus pidin ma alla vanduma austrialasele, järgnes viik Horvaatia esindajaga ja siis võitsin veel üht brasiillast. Seega olin kogunud 7 vooruga 4 punkti. Järgmises mängus sain norrakalt pähe ja siis tuligi viimane mäng. Viimases mängus kohtusin Ecuadori poisiga, kelle vastu tuli leppida viigiga. Seega kokku sain 4,5  punkti 9st mängust, mis andis 64. koha 132st osavõtja hulgas.
Arthur Valge (vanuserühm kuni 8a) sai 2,5 punkti,  Ottomar Ladva 5 ja Hendrik Haavamäe  4,5 punkti. (mõlemad kuni 14 aastaste vanuserühmas).
 Maletamise kõrvalt meil Brasiilia eluga tutvumiseks kahjuks eriti mahti ei jäänud. Küll aga oli meie hotelli kõrval kuumaveeallikatele ehitatud hiiglasuur veepark, mida sai iga kell külastada. Sooja oli pidevalt natuke alla 30 kraadi ja päike paistis päevad läbi. Toit oli hotellis maitsev, meid toideti 3 korda päevas rootsi lauas. Elasime kahestes tubades, minu toanaabriks oli Ottomar. Mängude vahepeal analüüsisime poistega üksteise mänge. Enamikel eestlastest tekkis paraku probleeme tervisega, mis mõjutas ka mängu tulemusi, minul läks ses suhtes õnneks hästi.
 Inimesed on Brasiilias sõbralikud ja rõõmsameelsed, inglise keelega oli probleeme, kuna seda seal eriti ei osata, aga aru sai ja see on põhiline.
 Tagasisõit oli juba suuremosa ajast öösel ja siis sai magada. Aga see võttis kaua aega kuna me pidime Sao Paulo lennujaamas 12 ja Amsterdami lennujaamas 8 tundi ootama. Sao Paulos ootasid oma lende paljud maletajad, nii et saime seal veel omavahel mängidagi. 
 Ajavahe Brasiiliaga on neli tundi, minnes see ei seganud, küll aga koju tagasi jõudes. Aga kuna ma sain kooli jõudes tundides ja vahetundides magada, siis ma elasin selle üle. Eesti kliimaga harjumine läks veelgi raskemalt, köha ja nohu ei taha ikka kuidagi üle minna.
Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et turniir läks hästi. Suured tänud Surju vallale ja Kultuurkapitalile, kes minu MM-il osalemist toetasid ning treener Raalistele!
Eke Tominga