ÕppenõukoguSurju kooli juures avati 5. oktoobril pink endistele kauaaegsetele õpetajatele
Minu õpetaja koolis kõige parem on… 
Nii ütleb laulusalm, nii arvavad ka väikesed poisid ja tüdrukud oma kooliteed alustades. Mida aeg edasi, seda raskemaks läheb õppimine ning koolis käimine. Lõpuks aga saab igaüks aru, et kooliaeg on ilus ja huvitav aeg, mille muudavad selliseks targad ja head õpetajad. Just õpetajad aitavad meil piltlikult öeldes valmis laduda maja alusmüüri, millele edaspidi peame ise kogu maja valmis ehitama.
Kooli vilistlaste eestvedamisel sai teoks kauni pingi paigaldamine endistele õpetajatele praeguse koolihoone juurde. Tammepuust pingi valmistas Taivo Tilk, sildid õpetajate nimedega vilistlase Mait Talviku poeg Marek Talviku, pingialuse tegi valmis kooli majandusjuht Rutmar Leppik. Suureks abiks ja toeks oli õpetaja Ave Kartau. Ürituse jäädvustasid fotodele Kalju Sarapu ja Hele-Riin Kutsar. Kogu tegevust koordineeris vilistlaskogu juht Viive Korb, kes töötab õpetajana Pärnu Koidula gümnaasiumis.
Avamisüritusel ütles praegune koolijuht Heidi Kodasma, et „see on suur panus, mida õpetajad on koolile andnud ning saab väärikalt tähistatud ühe ilusa pingiga.“ Silja Juhansoo arvas, et „vähesed vallad ja koolid saavad uhkustada sellega, et neil on selline pink kooli juurde tehtud“. Karin Juhkam aga pidas seda päeva, üritust ja pinki lausa elutööpreemiaks. Ta ütles, et „õpetajate töö ei paista mõnikord välja, seda nähakse alles aastakümneid hiljem.“
Sellele kaunile pingile on jäädvustatud järgmised nimed: Aleksander Riis, Aleksander Kallaste, Marie Haljaste, Elvi Arro, Karin Juhkam, Anne-Mari Haljaste, Hilja Valme, Silja Juhansoo, Aime Jürgenson, Enda Reilent, Aino Palmiste, Tiiu Turk, Eve Männik ja Maie Sarapik.
Üritus lõppes ühises kohvilauas koogi söömise ja mälestuste jagamisega.
Viive Korb
Surju kooli vilistlane
/Idee autorid ja teostajad/
/Auväärsed õpetajad/
Surju Kool tänab kõiki vilistlasi!
Sügis...
Maapildi meisterdamine
Sügisandide näitus
Õp. Tiia
Mälestuspingi avamine
Heategevusjooks 23.09
9. klass osales teatejooksul, mille eesmärk on propageerida laste tervislikku elustiili ja muuta liikumisharjumusi. Üle kogu Eesti jooksid lapsed nende laste heaks, kes on kaotanud liikumisvõime. Maailmakoristuspäev 25.09
Sel aastal pöörati tähelepanu eelkõige hajusalt paiknevale väikesele nähtamatule prügile. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid ja ühekordsed nõud. Kõik need asjad, mille asukoht on prügikastis, kuid ometi nad jõudnud teeveerde, põõsa alla, ukse kõrvale. Hajusalt paikneva väikeprügi ohtlikus tuleneb selle laialdasest levikust ja koguseliselt on seda kordades rohkem kui suuri prügihunnikuid metsa all. Väikeprügi, mis kord juba loodusesse satub jääb loodusesse aastakümneteks või jõuab mõne linnu/looma toidulauale ning siseneb seeläbi toiduahelasse. Andsime oma panuse ja kogusime kooli ümbrusest ja lastele mõeldud keskuses asuvatelt mänguväljakutelt kokku 2 liitrit suitsukonisid. See kogus on mõtlemapanev, kas pole?
Õppekäik Tuhu soosse 8. septembril 2020
Me sõitsime bussiga Tuhu rappa. Kui me kohale jõudsime, siis kõndisime 1km laudteel. Me nägime seal mitmeid puid ja muid taimi. Kõige rohkem kasvas seal kanarbikku ja seal oli väga palju jõhvikaid. Ühte konna nägime ka. Lõpuks jõudsime ühe torni juurde, mis oli 5 meetrit kõrge ja sealt oli väga ilus vaadata ümbrust. Siis me läksime sööma. Kui kõhud olid täis söödud, oli aeg kodu poole sõitma hakata.
Liisa, 3. klass
Käisime kooliga Tuhu soos. Seal nägime söödavaid marju - jõhvikaid ja murakaid. Soos oli laudtee. Tee peal kõndides jõudsime väikse torni juurde ja torni otsast nägime erinevaid asju. Samuti nägime soos sookaske ja kuulsime sookurge. Pärast pidasime piknikku.
Roger, 3. klass
Tuhu soos oli 1 kilomeeter laudteed. Ma nägin seal palju erinevaid taimi. Me käisime kõrge torni otsas, sealt oli väga ilus vaade. Me pidasime piknikut ka. Ma nägin ühte väikest konna. Soos oli jõhvikaid ja me sõime neid väga palju. Me saime ka binoklist vaadata. Bussi sõit kestis edasi-tagasi 2 tundi. See oli tore päev.
Anne-Grete, 3. klass
Käi
sime klassiga Tuhu rabas. Seal oli väga tore. Bussis rääkisin sõpradega ja kui me jõudsime kohale, siis ma olin väga elevil. Kui olime laudtee peal, siis me kuulsime sookurgi ja nägime igasuguseid taimi. Pärast läksime torni ja vaatasime kaunist vaadet. Peale seda tegime grupipildi ja sõime võileibu. Ja siis läksime tagasi kooli.
Miia, 3. klass
Käisime klassiga Tuhu soos. Ma nägin jõhvikaid ja veel teisi taimi. Me käisime tornis ja vaatasime sealt binokliga sood. Me pidasime piknikku ja sõime koolist kaasa võetud võileibu. Meile anti nuusutada erinevaid taimi. Mulle meeldis see väljasõit.
Kermo, 3. klass
Mullle meeldis soo sellepärast, et sain torni otsas käia ja tutvusime uute taimedega. Eriti ilusad olid jõhvikad. Saime õues olla ja matkata. Matkajuht rääkis meile taimedest. Tore päev oli.
Andry, 3. klass
Me käisime Tuhu rabas. Me kõndisime ühe kilomeetri. Me nägime kanarbikku. Me nägime sookaske. Me nägime jõhvikaid.
Me käisime torni otsas. Torni otsa võis minna korraga 10 täiskasvanut. Me pidasime piknikku ja jõime sooja teed.
Karlos, 3. klass
Käisime 8. septembril koos esimese ja teise klassiga Tuhu soos. Startisime kooli juurest kell 8.40 hommikul. Bussisõit kestis umbes tund aega.
Kohapeal kohtusime giidiga, kellega läksime matkale. Soos nägime palju erinevaid taimi, näiteks kanarbikku, sookailu, turbasammalt, sookaske ning jõhvikaid. Jõhvikaid saime ka süüa ja need olid väga maitsvad.
Soos oli huvitav vaatetorn, kuhu otsa saime ronida. Selle vaatetorni nimi on “Trepp”. Vaatetorni kõrval pidasime piknikku. Sõime võileibu ning jõime termosega kaasa võetud pärnaõieteed.
Mulle meeldis see päev väga, sest sain teada palju uut ja põnevat. Kõige rohkem jäi meelde see, et turbasammal on üks kõige puhtamaid asju maailmas, mida saab kasutada ka haavade raviks.
Karl Nikolai, 3. klass
Õpilaste muljeid kogus õpetaja Ave
