Tere, kool!

 Algamas on uus kooliaasta, mis toob endaga kaasa palju rõõmsaid hetki ja väljakutseid. Et üksi rõõm ei jääks jagamata ning ükski mure lahendamata, teen lühida meeldetuletuse.

Lapsevanem – lapsega, kes alustab esimest korda kooliteed ja kel tuleb see läbida jalgsi, on soovitatav teha seda mõned korrad lapsevanema saatel. Nii on lapsel turvalisem ning vanem saab selgitada, kuidas on kõige ohutum liikuda kooli ja tagasi.

Tee ületamise eel veendu, et autojuht on Sind märganud ja annab teed. Bussist väljudes ära jookse kohe teele. Ületa teed vaid selleks ettenähtud kohas. Kõnni- ja sõiduteed ei ole mänguväljakud - need on liiklemiseks, kus tuleb arvestada ka kõigi teiste liiklejatega.

Liiklusmärkide tähendusi on oluline teada, ikka selleks, et tagada ohutus. Koolitee võiks alata pigem mõni minut varem, kui hiljem, et ei oleks vaja liigselt kiirustada ja sattuda kiirustades ohtudesse.

Rattaga sõites kanna kindlasti kiivrit ja käitu nii, nagu üks eeskujulik juht käituma peab. Kui märkad, et mõni laps on hädas või segaduses, ära karda aidata.

Mõistvat suhtumist ja ohutut liiklemist soovib Teile noorsoopolitseinik Heidi Sosi.

 

2018 avaaktus

 

Erasmus+ õpetajate õpiränne

 Aprillis oli kahel Surju põhikooli õpetajal võimalus Erasmus+ projekti raames osaleda koolitusel Suurbritannias Plymouthis. Erasmus+ õpirände projekt annab võimaluse näha, kuidas toimib haridussüsteem teistes Euroopa riikides ja vahetada kogemusi õpetajatega erinevatest koolidest ja riikidest. 14.-24. aprillil toimunud koolitus oli mitmekülgne ja pakkus palju huvitavat. Suur osa koolitusest keskendus  Inglismaa koolides populaarse õuesõppe(outdoor learning) eesmärkide  ja meetodite tutvustamisele ja praktilistele tegevustele looduslikus keskkonnas.  Kursuse raames külastatud 4 koolis nägime erinevaid võimalusi, mida üks või teine kool oma õppuritele  õuesõppe tundide läbiviimiseks pakub. Linnas asuvad koolid on nutikalt ära kasutanud kogu kooliümbruse, et luua õppimiseks sobivaid keskkondi, olgu selleks lugemisaed või lehtla, asfaldile joonistatud värviline korrutustabel või pitsaahi.

 Koostöös lapsevanemate ja kogukonnaga panustatakse, et muuta õppetunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks. Kuna inglise koolides on õppetunni pikkuseks 60 minutit, on võimalik õuealal läbi viia terve tund või ainult osa tunnist. Õuesõppe puhul on tore see, et loodus ise  pakub nii palju erinevaid õppevahendeid ja -materjale ainetundide läbiviimiseks. Koolitusel olidki kõige väärtuslikumad just inspireerivad kogemused, mis annavad julgust väljuda oma mugavustsoonist(klassiruumist) ja kasutada palju rohkem kooli ümber olevat looduskeskkonda ja selle arvukaid võimalusi. Õpetamine ei pea alati olema seotud digivahenditega, oma kooli ümber olevaid võimalusi tahaks edaspidi varasemast palju rohkem kasutada. Külastatud koolides torkas silma see, et õppetöös kasutati just traditsioonilist lähenemist: ülesanded lahendati ikka pliiatsiga vihikusse, igasse koolipäeva mahtus 30 minutit paberraamatu lugemist ja loetu üle arutlemist. Erinevate õpetajate ja koolijuhtidega vesteldes tuli välja, et ka Inglismaa kooliõpilastele valmistab raskusi teksti mõistmine ja probleemülesannete lahendamine, kuna sõnavara ei ole piisav, ei teata mõistete tähendusi ja ei osata tekstist leida vajalikku infot. Inglise haridussüsteem püüabki probleemi lahendada sellega, et palju õpitavat materjali ehk teooriat  seotakse praktiliste tegevustega. Matemaatika õpetamiseks algkoolides (primary school) kasutatakse neljandat aastat Shanghai (CPA( concrete, pictorial, abstract )stage) ja Singapuri (bar modelling) meetodeid. Põhitähelepanu on suunatud sellele, et enne abstraksete ülesannete juurde jõudmist tehakse enne kõige olulisemad mõisted selgeks praktiliste tegevuste ja vahendite abil(klotsid, arvutuspulgad, mündid jmt). Seejärel liigutakse lihtsamate ülesannetega edasi, kuni jõutakse keerukamate abstraktseid mõisteid sisaldavate ülesanneteni. Nägime, kuidas sel moel õpiti harilikke murde: õpilased moodustasid klotsidest terviku ja seejärel jagasid seda osadeks, et mõista ja oma silmaga näha, mida tähendab murd ⅖ ja millise osa see tervikust moodustab. Sel moel suudavad teistega sammu pidada ka õpiraskustega lapsed. Oluliseks peetakse, et kõik õpilased mõistaksid käsitletava teema sisulist olemust. Mõlemad meetodid on mõeldud matemaatika õpetamiseks, kuid seal kasutatud põhimõtted:kordamine ja visualiseerimine(repetition ja visualization) sobivad ka teistesse ainetundidesse, olgu selleks keeleõpe, eriti sõnavormide või tuletiste moodustamise teemade juures ning miks mitte loodusainete puhul.

Erasmus+ õpetajate õpiränne on suurepärane võimalus tutvuda erinevate suundumuste ja õpetamismeetoditega Euroopa koolides. On võimalus saada uusi ideid, vahetada kogemusi ja tundma õppida ning kasutusele võtta uuenduslikke meetodeid, kuid tore on saada kinnitust ka traditsiooniliste õpetamismeetodite sobivuse kohta. Ka teistes Euroopa riikides õpivad lapsed lugema paberraamatust ja kirjutama ning arvutama  vihikusse harjutusi ja ülesandeid lahendades ja digivahendid oni õpitegevuses enamasti toetavas rollis.

04. juunil toimusid kaks avatud õppetundi, kuhu olid oodatud kõik kolleegid, et näidata neile meie poolt koolitusel omandatud oskusi õuesõppetundide läbiviimiseks. Surju kool asub looduskaunis kohas ja meil on väga palju võimalusi kooliümbrust õppetöö läbiviimisel rohkem kasutada. Tänu koostööle Saarde vallaga on lähiajal kavas lisada kooli ümbrusesse rajatud õppe- ja matkarajale kaks õuesõppeklassi ning lauad ja pingid, et läbi viia erinevaid tunde. Õuesõppe tunnid tõstavad laste motivatsiooni ja ka nö „igavad teemad” muutuvad palju huvitavamaks, kui neid õppida teistsuguses keskkonnas. 5.klassi õpilased näiteks said ise eesti keele päritolu ja keelesugulust õppides puidust ketastest kokku panna keelepuu ja sel moel jäid palju paremini meelde meie keelesugulased. 19.juunil tutvustasime Erasmus+ projekti raames Inglismaal läbitud koolitust kolleegidele ja loodetavasti said ka nemad uusi ja huvitavaid mõtteid, kuidas kasutada oma tundides rohkem praktilisi vahendeid(klotsid, arvutuspulgad, mündid jmt) ja õuesõppe võimalusi, et muuta õpitav teema lastele põnevamaks ja lihtsamalt mõistetavaks. Põhjalikum ülevaade Inglismaal Plymouth` is toimunud koolitusest on kättesaadav ka blogis „Professionaalne areng” (https://profareng.wordpress.com/).

 

Õp Riina Ollo

 

Surju Põhikool sai eTwinningu kooli märgi

 Rõõm on teatada, et Surju Põhikoolile on omistatud eTwinningu kooli märk aastateks 2018–2019.
Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades:
•digipraktika;
•e-turvalisuse praktika;
•uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale;
•töötajate jätkuva kutsealase arengu edendamine;
•koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.

Märk pole üksnes tunnustus individuaalsete õpetajate isiklikule tööle, vaid see rõhutab ka kooli eTwinningu meeskonna suuri saavutusi.

Märgi saamiseks läbisid koolid kaheetapilise taotlusprotsessi. Eestis said märgi 8 haridusasutust.

Etwinning on lihtsamalt öeldes rahvusvaheline veebipõhine koostöö erinevate koolide vahel. Surjus on eTwinningut harrastatud juba alates 2007. aastast  – alustas tollane inglise keele õpetaja Krista Rammo, jätkasid  Agnes Leemet, Signe Reidla ja Ave Kartau. Alati on olnud abiks IT-juht Valter Tominga ja teised head kolleegid.
Mitmeid eTwinningu projekte näete Surju kooli kodulehelt, valides sealt Huvitegevus ja Projektid.

Kõiki eTwinningu kooli märgi saajaid näeb siit: https://www.etwinning.net/et/pub/support/2018--2019-etwinning-school-li.htm#c233

18. juunil osales Surju kooli eTwinningu esindus pidulikul tänuüritusel Tallinnas restoranis R18, kus märk ka kätte anti.

Pildil: Surju kooli esindus koos Eesti eTwinningu eestvedajate Elo Allemanni ja Ingrid Maadverega.

Õpetaja Ave Kartau

Lehekülg 22 / 80

Kiirelt leitav: